HÜATSINDID

Ostsin mõni aeg tagasi poest 2 allahinnatud hüatsindisibulat potis, mille eest maksin kokku 1€. Nüüd nad õitsevad rõõmsalt ja pakuvad suurt huvi naabri mesilastele.

MUNAPÜHAD

Täna on tõeliselt soe kevadpäev,  päikese käes on kindlasti üle kümne kraadi sooja. Väljas võib ju soe olla, kuid munade värvimisest pääsu pole, sest traditsioone tuleb austada. Keemiat ma värvimiseks ei kasutanud, vaid ikka sibulakoori, sinililli ja veel mingeid oksakesi, et oleks huvitavamat mustrit. Munad panin vanadesse sokkidesse koos eelpoolloetletud lisadega ja sidusin osa mune veel niidiga siit-sealt üle, et triipe tekiks. Peale keetmist oli muidugi põnevust kui palju, et millised siis sel korral need munad on.

Värvitud munad

Mitte ainult inimesed ei kipu täna välja, vaid ka mesilased on juba hooaega alustanud. Lumikellukesed, sinililled ja potis kasvavad hüatsindid sumisesid mõnusalt.

Mesilane tööhoos

Paar nädalat tagasi külvasin kütmata kasvuhoonesse salateid ja rediseid. Tänaseks on üht-teist tärganud.

Redisesalat varsti olemas

Rukola külvasin karpi, hiljem istutan tutsakatena kasvuhoonesse maha

Saabuvaks nädalaks lubatakse päikest ja sooja, seega järgmise nädala lõpuks on kasvuhoones ehk rohelist juba rohkem ja metsaalused sinililledest sinisemad.

KEVADE ALGUS

Ongi ametlikult kevad käes. Eile sadanud lumi on vahelduseks päris hea, sest Saaremaal ei ole juba pikemat aega lund näha olnud.

Talve viimane päev

Täna aga särab taevas päike ja on mõnusalt kevadine tunne.

Kevade esimene päev

Kiviaiad on ilusad küll, kuid nende puuduseks on see, et kivide vahel meeldib roomajatel pesitseda. Üks priske kevadekuulutaja võttis juba päikest.

Harilik rästik

Lumikellukesed kasvuhoone ees

Talisibul kasvuhoone sees

NAISTEPÄEVAL ROHELINE AKNALAUALT

Esimesel märtsil külvatud idandite segu seemnetest kasvas naistepäevaks vürtsikas suutäis. Seemned sai liiga hõredalt külvatud, seega oli ka saak kesine. Ülejäänud seemned kavatsen ilma mullata idandada, et saaksin ka seemned toiduks kasutada.

Vitamiinirikkad võrsed

27. veebruaril tippisin sibulad külg külje kõrvale kasvuturbaga täidetud karpi ja nüüd on tulemus juba täiesti söödav. Pean ainult jälgima, et kasvusubstraat piisavalt niiske püsiks.

Roheline sibul

Herneid olen tavaliselt idandanud ainult veega, kuid sel korral katsetan hernevõrsete kasvatamist kasvuturbal. Enne leotasin herneid ühe ööpäeva vees.

Leotatud herned katsin vermikuliidiga, et hoida niiskust ja vältida hallitust:

Viis päeva hiljem on pilt selline:

Sidrunheina idanemine võttis aega 5 päeva, kuigi selleks pidavat nädal või paar kuluma. Imepeenikesed on need tõusmed küll, saab siis näha, mis neist saama hakkab.

Sidrunhein 5 päeva peale külvamist

Idandamisest on pikemalt kirjutatud ideesahvris

SUVELILLEDE TALIKÜLV JA SIDRUNHEIN

Juhtusin eile telekast juhuslikult talikülvamist nägema, mis mõjus väga inspireerivalt. Otsisin siis topsid ning seemned välja ja töö võis alata. Olen eelmisel sügisel kogunud roosade ja valgete õitega kosmoste ning tubakalille seemneid. Vanadesse jogurtitopsidesse tegin põhja ja kaane sisse augud, täitsin niisutatud külvimullaga ja külvasin seemned. Kuna mul plastikust konteinereid ei ole, kuhu peaks talikülvamise korral topsikud asetama, siis viisin külvidega topsikud mitteköetavasse kasvuhoonesse.

Talikülvid

Argentiina raudürt elas eelmise aasta sooja talve ilusasti peenras üle ja muutus Saaremaa tingimustes püsililleks (vähemalt korraks). Kuna talved pole vennad, siis igaks juhuks korjasin raudürtidelt sügisel seemneid ja külvasin osa neist talikülvina ja teise osa aknalauakülvina.

Malabari sidrunhein (Cymbopogon flexuosus) on uus taim, mille kasvatamisega üritan toime tulla. Seemnest kasvatamine olevat keeruline, sest aime algareng on aeglane. Idanemine kestab 1-2 nädalat, parim temperatuur selleks on 25-29 soojakraadi.

Cymbopogon flexuosus

Sidrunhein on külmaõrn ja seepärast saab kasvatada meil suvikuna. Taim vajab rammusat mulda, soojust ning valgust. Talveks võib sidrunheina potiga tuppa tuua ja kasta umbes 2 nädala tagant.
Sidrunheinast saab aromaatset teed, kuid sobib ka salatitesse, kastmetesse ja suppidesse. Kuivatatud lehed säilivad mitu aasat.

TEISTMOODI SALATID

Aeg liigub kiiresti kevade poole ja juba ongi märtsikuu käes. Aina raskem on seemnepoodidest ükskõikse näoga mööda käia ja nii sattusin minagi eile poodi seemneriiulite vahele. Lisaks muudele seemnetele ostsin selliste salatite seemneid, mida pole varem kasvatanud.

Spargelsalat (Lactuca sativa var. asparagus) 'Senyohacu'
Seemnepakil on kirjas, et salatit nimetatakse veel hiina-, vars- ja sellersalatiks. Eriline on selle poolest, et kasvatab kuni 30 cm pikkuse, harvade lehtedega varre. Söödavad on nii varred kui lehed. Jämedad mahlased varred sobivad konserveerimiseks. Saaki hakatakse koristama siis kui taimel on 15-20 lehte ja seda tehakse 5-7 päevaste vahedega kuni õite moodustumiseni. Värskelt lõigatud lehed on mahlased ja kergelt kibekad, kuid pärast lühiajalist närbumist muutuvad nad magusaks ja õrnaks, maitse on värskendav. Varsi keedetakse, praetakse, hautatakse. Neid võib ka soolata, kuivatada, külmutada.
Allikas: Seemnemaailm

Kristall-lõunalill (Mesembryanthemum crystallinum L.) 'Inej'
Lehed on lihakad, kaetud läikivate näsadega, luues mulje taime katvast jäävaibast. Laiuv, lihakas mitmeaastane taim (Eesti tingimustes suvik) on kuni 15 cm kõrgune, rohkete kahvaturoheliste võrsetega. Õied on valkjad, roosad või punased. Armastab soojust ja valgust. Liigniiskust ei talu, sobib kerge liivakas muld. Seemned külvatakse märtsi keskel mullasegusse, mis sisaldab liiva. Kuni tõusmete ilmumiseni hoitakse temperatuuri 8-10 kraadi juures, seejärel (1-2 nädala pärast) alandatakse temperatuuri 10 kraadini ja asetatakse külvid valgesse kohta. Pikeeritakse väikestesse pottidesse, kus on jällegi mullasegus ülekaalus liiv. Välja istutatakse öökülmade möödumisel
10-15 cm vahedega. Talvel hoitakse emataimi 8-10 kraadises ruumis.
Allikas: Seemnemaailm

Idandite segu 'Gourmet Garnish'
Suurepärane segu sisaldab redise, rukola, kress-salati, sinepi ja brokoli seemneid. Külva potti, perliidile või spetsiaalsele matile. Hoia külv niiske. Saak valmib 14 päevaga. Lõika võrseid vastavalt vajadusele. 2-nädalane külvamise intervall tagab pidevalt värske saagi.

Kaks esimest seemnepakki ootavad veel oma aega, kuid idandite segu külvasin juba ära. Selleks panin augustatud plastkarpi niisutatud kasvusubstraadi, mille surusin käega kergelt kokku.

Seejärel külvasin seemned ja patsutasin käega kergelt, et seemnetel oleks kasvuturbaga parem kontakt. Peale puistasin õhukese kihi vermikuliiti ja pihustasin pisut vett.

Kuna seemned idanevad paremini pimedas ja soojas, siis katsin külvi kaanega ja panin kamina lähedusse.

Et vars oleks paksem ja mahlakam, siis lõigatakse 2-3 nädalat enne koristamist ära külgmised lehed. Värskelt lõigatud lehed on mahlased ja kergelt kibekad, kuid pärast lühiajalist närbumist muutuvad nad magusaks ja õrnaks, maitse on värskendav. Salati valmistamiseks võetakse just nooremad, seega ka õrnemad ja magusamad lehed. Varsi keedetakse, praetakse, hautatakse. Neid võib isegi soolata. Selleks lõigatakse kooritud varred suurteks tükkideks ja soolatakse nagu kurke. Varsi kuivatatakse, eelnevalt tuleb need tükkideks lõigata. Ja lõpuks, neid ka külmutatakse. Selleks lõigatakse varred õhukesteks liistakuteks, pannakse kilekotti (300-500 g) ja koos sellega külmikusse. Talvel võetakse ja pannakse need keeva vette ning valmistatakse suppi. ­

Et vars oleks paksem ja mahlakam, siis lõigatakse 2-3 nädalat enne koristamist ära külgmised lehed. Värskelt lõigatud lehed on mahlased ja kergelt kibekad, kuid pärast lühiajalist närbumist muutuvad nad magusaks ja õrnaks, maitse on värskendav. Salati valmistamiseks võetakse just nooremad, seega ka õrnemad ja magusamad lehed. Varsi keedetakse, praetakse, hautatakse. Neid võib isegi soolata. Selleks lõigatakse kooritud varred suurteks tükkideks ja soolatakse nagu kurke. Varsi kuivatatakse, eelnevalt tuleb need tükkideks lõigata. Ja lõpuks, neid ka külmutatakse. Selleks lõigatakse varred õhukesteks liistakuteks, pannakse kilekotti (300-500 g) ja koos sellega külmikusse. Talvel võetakse ja pannakse need keeva vette ning valmistatakse suppi. ­

Et vars oleks paksem ja mahlakam, siis lõigatakse 2-3 nädalat enne koristamist ära külgmised lehed. Värskelt lõigatud lehed on mahlased ja kergelt kibekad, kuid pärast lühiajalist närbumist muutuvad nad magusaks ja õrnaks, maitse on värskendav. Salati valmistamiseks võetakse just nooremad, seega ka õrnemad ja magusamad lehed. Varsi keedetakse, praetakse, hautatakse. Neid võib isegi soolata. Selleks lõigatakse kooritud varred suurteks tükkideks ja soolatakse nagu kurke. Varsi kuivatatakse, eelnevalt tuleb need tükkideks lõigata. Ja lõpuks, neid ka külmutatakse. Selleks lõigatakse varred õhukesteks liistakuteks, pannakse kilekotti (300-500 g) ja koos sellega külmikusse. Talvel võetakse ja pannakse need keeva vette ning valmistatakse suppi. ­