TOMATISORDID 2020

Tänavune tomatite sordivalik sai siis selline:

Loomulikult kõige lemmikum sort 'Sungold' - kõrgekasvuline ja väga magusa maitsega oranžide viljadega kirsstomat.

Vanadest seemnevarudest sai veel külvatud:
'Costoluto Fiorentino' - kõrgekasvuline sort, viljad on suured ja ebaregulaarse kujuga, maitseomadused suurepärased. Võib kasvatada ka avamaal.

'Roma' - umbes 60 cm kõrgune taim, viljad ovaalsed ploomtomatid, väga maitsev sort.

'Noire de Crimee' - oivalise maitsega kõrgekasvuline kogukate pruunikaspunaste viljadega sort.

Uued sordid:
'Honey Delight' - magusamaitselised kollase viljaga kirsstomatid. Saagikas ja suurepäraste maitseomadustega haiguskindel sort. Nii igatahes lubatakse sordi kirjelduses.

'Rosella' - peaaegu ilma seemneteta saagikas uus kirsstomati sort. Kõrgus umbes 2 m. Magusad kirsipunased viljad.

'Indigo Cherry Drops' - magus ja väga hea saagikusega tumedaviljaline kirsstomat. Varajane sort on kõrge ja tugevakasvuline.

18. märtsil külvasin seemned karpidesse ja täna, 1 aprillil sai iga taimehakatis omale personaalse potikese. Loodetavasti on päikseline kevad ja taimed ei veni aknalaual välja.
Pildid on pärit internetiavarustest.

ESIMESED TOMATID AKNALAUALT

On 17. märts ja tomatid on aknalaual koos lisavalgusega valmis saanud. Sort 'Maskotka' pidi olema väga saagikas ja magusa maitsega, kuid seda hea hoolitsuse korral. Ma vist ei kastnud taimi piisavalt ja koputamine oli ka juhuslik tolmendamiseks, seega suur saak jäi ära. Maitse oli tomatitel hapu, kuid see võib ka päikese puudusest olla.

Märtsikuus on iga roheline lible ja eriti veel tomatid oma aknalaualt korjatuna väike ime.

Talisibul on kasvuhoones juba päris võimas ja murulauk upitab ennast mullast välja, samuti redised.

Väljas õitsevad krookused.

Kevad tuleb vääramatu jõuga, kuigi sel aastal on õhus palju ärevust ja teadmatust.

SIPELGAPESA VEEBRUARIS

Kevade pealetung jätkub. Täna avastasin, et sipelgate talvepuhkus on läbi saanud ja kiire siblimine käib juba pesas sooja veebruaripäikese paistel.

Toimekad kuklased veebruaris

KEVAD VEEBRUARIS

Väike tiir väljas ja nüüd on sinililled vaasis. Olen juba ammu sinilillede luurel käinud, kuid nüüd leidsin nad kohast, kus varem ei ole nad mulle silma hakanud. Sinilill moodustab õiepungad juba suvel, peites neid mulla pindmises kihis lehekõdu all. Esimeste soojade ilmadega hakkab sinilill õitsema, et jõuaks enne puude lehtimist ära õitseda, kuna ta armastab valgust.

Hepatica nobilis

Sinililled vaasis

Ebatavaliselt varajane õitsemise aeg sinilille jaoks, kuid kui talve pole, mis seal siis ikka oodata.

Krookused on kohe-kohe avanemas

 Eelmisel aastal õitsesid need krookused aprilli alguses, kuid sel aastal õitsevad paljud kevadlilled varem.

Lumikellukeste õitsemine veebruaris ei üllata enam kedagi

Märtsikelluke valmistub õitsemiseks

Vaenlane ka ei maga, kanakoole juba õitseb rõõmsalt. Väga tüütu umbrohi, kuna alati jääb peale rohimist mõni juuremugul mulda. Siin on pikemalt tõrjest juttu: Maakodu

Ranunculus ficaria

Kui sain kingituseks lumeroosi, siis olid ta õied rohekad, kuid nüüd on purpurpunased. Tegelikult vahet pole, ilus on ikkagi. Lumeroose ei tasu istutada okaspuude lähedusse, sest nende juured tõmbavad niiskuse ära ja okkad muudavad mulla happeliseks. Samas ei talu lumeroos ka liigniiskust ja soovib viljakat mulda ning poolvarjulist kasvukohta.

Helleborus

Aknalaual on ka põnev, sest tomatitaimed on hakanud viljahakatisi moodustama. Seemned külvasin eelmise aasta 7. detsembril.

Tomat 'Maskotka'

Kütmata kasvuhoonesse külvasin täna redist, lehtsalatit ja spinatit.

ILM ON HUKAS

Täna on 23. jaanuar, kuid lund ei ole sel talvel veel eriti näha olnud, pikk sügis kestab. Mine tea, äkki on nüüd juba varajane kevad käes, sest osa rahvast joob juba vahtramahla. Mina ei ole sellega kiirustanud, sest praegune mahl ei olevat eriti magus.
Lumikellukesed õitsevad aias ja veebis on sinilillede pilte jagatud. Samuti on nastikud liikvel, kui fotosid uskuda.

Galanthus nivalis

Lumikellukese puhmaid võiks jagada umbes viie aasta tagant, et oleks rohkem õisi. Istutamiseks sobiv aeg on peale õitsemist, kuid võib ka õitsemise ajal seda teha. Harilik lumikelluke võib taluda kuni 15 külmakraadi. Peale suuremat külma on ta hommikul longus, kuid ajab ennast hiljem jälle püsti. Varjus kasvades hakkavad lumikellukesed hiljem õitsema, kuid õitsevad kauem kui lauspäikes.
Kasvuhoones on salati jaoks rohelist täitsa olemas, pisut salatilehti ja talisibulal on ka juba värvi näha.

Lactuca sativa

Allium fistulosum

Kaugel need tomatidki on, varsti hakkavad taimed õitsema. Need ei ole küll kasvuhoones, vaid toas aknalaual, kus saavad ka lisavalgust.

Solanum lycopersicum 'Maskotka'

Külvasin eelmise aasta 7. detsembril tomatiseemned 'Maskotka' kasvuturbaga täidetud karpidesse ja peale ümberistutamisi ootavad nüüd juba jälle suuremaid potte. Seda tomatisorti ei ole ma varem kasvatanud, kuid kirjutatakse, et see sort on aretatud spetsiaalselt pottides ja rõdukastides kasvatamiseks. Erkpunased kokteiltomatite viljad olevat magusad ja mahlased. Nii varakult ei ole ma veel tomatitaimede kasvatamisega alustanud, kuid eks siis paista... .
Lisaks tomatitaimedele mahuvad aknalauale veel roheline sibul, basiilik, lehtsalat ja kasvuhoonest päästetud rosmariin.

 

Allium cepa, ocimum, lactuca sativa, rosmarinus officinalis

Lõuna-tõlvpuudest tegin pilti novembris, kuid pole neid seni veel siseruumidesse pidanud tassima, sest kliima soojenemine võimaldab neil väljas edasi olla.

Cordyline australis

Kas tali jääb sel korral taevasse või mitte, ju see paistab, kuid kindel on see, et kevad tuleb ja selleks ajaks võiksid seemnepakid ilusti juba ootel olla. Põnev aeg on rohenäppudel ees.

TOMAT 'GOLDEN SUNRISE'

Esimesed tomatid hakkavad juba värvi näitama, nii varakult pole varasematel aastatel seda juhtunud. Veebruari lõpus külvatud tomatiseemnetest tärganud taimed said kasvuhoo sisse aknalaual lisavalgustuse abiga, hiljem oli muidugi vaja jälgida, et külm neid kasvuhoones ära ei võtaks.

Tomat 'Golden Sunrise'

Päris täiuslik esimesena valminud tomat siiski ei ole, sest on lõhenenud. Arvatavasti on viga ebaregulaarses kastmises. Kui muld läheb tomatitaime juure ümber väga kuivaks, siis aeglustub taime kasv ja tomati koor pakseneb. Kui siis jälle kasta, kasv normaliseerub ja viljad lõhenevad. Turba segamine mulda aitab suurendada mulla veemahutavust, kuid kastmisega pean ikkagi edaspidi hoolikam olema.

ROCKI POJENG JA KRABIÄMBLIK

Aias toimetades hakkas silma väike valge ämblik, kes oli sättinud ennast pojengi kaunile õiele. Uudishimu sundis lähemalt uurima, kes see värvitu tegelane on.

Paeonia rockii ja Misumena vatia

Vikipeedia räägib, et krabiämblikud on oma nime saanud krabilaadse välimuse järgi, sest nende esimesed kaks paari jalgu on muundunud pikkadeks haardejalgadeks. Tagumised kaks jalapaari on lühemad ja ämblik kasutab neid jalutamisel, need on väga osavad krabide kombel külg ees ja tagurpidi liikumisel. Krabiämblikud ei koo võrku oma saagi püüdmiseks, vaid nad passivad kannatlikult lilledel, et oma saaki siis ootamatult tabada. Kui lille kroonlehed on valged, siis on ka ämblik valge, kuid kollasel lillel muutub ämblik samuti kollaseks. Värv ei muutu kohe, vaid võtab paar päeva aega. Krabiämblikku Misumena vatia, kes otsib suvel kollaseid ja valgeid lilli, kutsutakse ka "valgeks surmaks".

Kuna naabrinaisele meeldib väga minu pojeng, siis tahtsin selle taime kohta rohkem teada saada. Mina teadsin siiani, et mul on puispojeng ja kogu lugu. Nüüd sain teada, et puispojengi üks liike on põõsaspojeng. Põõsaspojengid on väga külmaõrnad, välja arvatud Rocki pojengid, kes võivad kasvada kuni 2 m kõrguseks. Vanemaks saades muutuvad nad aina külmakindlamaks. Päris selget sotti ei saanudki, et kas Rocki pojeng on iseseisev liik või siis mitte.
Puispojengid istutatakse päikselisse või poolvarjulisse tuulevaiksesse kasvukohta. Muld peaks olema kergemapoolne, huumusrikas ja hea vee läbilaskvusega. Pookekoht soovitatakse istutada 10-15 cm mullapinnast allapoole, siis kasvatab taim võimsama juurestiku. Tulevikule mõeldes peaks puitunud vartega pojengide istutusvahe olema      umbes 2 m. Taimed võivad samale kohale jääda 100 aastaks.
Puispojengi kasvatades peab väga kannatlik olema. sest taim kasvatab esimestel aastatel juurestikku ja alles siis hakkab igal aastal põõsale õisi lisama. Minu Rocki pojeng on seitsme aastane ja õisi peaks tulema sel aastal kahekümne ringis.

KEVAD KASVUHOONES

Tavaliselt olen märtsis alustanud tomatitaimede ettekasvatamisega, kuid sel aastal panin prooviks mõned tomatiseemned 21. veebruaril aknalauale pottidesse.  Kuna aprilli teine pool oli väga soe, siis viisin tomatitaimed kasvuhoonesse, kuid maha veel ei istutanud. Öökülmade korral vedasin taimed jälle tuppa või katsin mitmekordselt kattelooriga. Ega ma kõige hoolikam ei olnud, sest mõned taimed said ikka külmakahjustusi ja läksid välja. Tulemus on momendil selline, et kütmata kasvuhoones on nüüd esimesed tomatihakatised taimedel olemas, kuid märtsis külvatud tomatitaimed alles sätivad õitsema hakkamist.

'Golden Sunrise' esimesed viljad

Aedmaasikas 'Lambada' hakkab varsti kaubanduses müüdavatele Kreeka päritolu maasikatele konkurentsi pakkuma. Pisut kannatust ja valmis nad ongi.

'Lambada' kasvuhoones

Maikuu on aednikule kiire aeg, sest väga palju tööd tuleb ära teha, et saaks hiljem vilju nautida ning kauneid vaateid imetleda. Tööhoogu sattudes kipub puhkus ununema, kuid siis tasub endale meelde tuletada, et tark ei torma.

KRISTALL-LÕUNALILL

Kuna ööd on veel üsna jahedad, siis ma ei ole kiirustanud kristall-lõunalille välja istutamisega GOSPA katusel olevatesse köögiviljakastidesse. Sama käib ka basiiliku kohta. Eelmisel aastal kasvas basiilik väga lopsakalt, kuid sel aastal on kristall-lõunalillel suur hoog sees ja basiilik on kidurake. Aga ega aastad ei olegi vennad.

Väike köögiviljaaed GOSPA katusel

Mesembryanthemum crystallinum L.

Kristall-lõunalille lehed on lihavad ja soolaka maitsega. Nad hoiavad hästi vett endas, seega ei ole vaja seda taime väga tihti kasta. Kui hommikul ei ole näo pesemiseks vett käepärast, siis sobib kristall-lõunalill väga edukalt naha puhastamiseks.
Seda hapukat-soolakat taime võib kasutada ka kurgi asemel salatites, kuni kurgid ei ole veel valmis. Ise ei ole proovinud, kuid tundub huvitav.

KROOKUSED JA TEISED VARAKEVADISED ÕITSEJAD

Sügisel sai 100 krookusesibulat mulda pistetud ja nüüd siis on tulemus näha. Ei ole küll õisi üle lugenud, kuid nii palju krookuseid ei ole ma veel oma aias õitsemas näinud. Loodan väga, et järgmisel kevadel on veelgi rohkem neid varakevadisi õitsejaid silma rõõmustamas.

Crocus 'Fuscotinctus'

Kirgaslilledega on mul ka olnud keerulised suhted, sest nemad kasvavad rooside vahel ja siis on kevaditi mitte eriti palju siniseid tähekesi õitsemas olnud, kuna rooside mulla värskendamisega on ka lillesibulaid aina vähemaks jäänud. Ju on siis roosid väheke unarusse jäänud, sest kirgaslilli on sel kevadel tavalisest rohkem.

Chionodoxa 

Aprilli algus on olnud väga päikseline ja esimesed varajased tulbid on juba õied lahti löönud.

Tulipa

Käisin Gospa lillekastidest kõrrelisi maha lõikamas ja selline rõõmus üllatatus oli vastu vaatamas.

Viola

Samasugused võõrasemad kasvasid eelmisel aastal selles kastis.

Gospa lillekastid 2018 aprillis

Väike nipp ka postituse lõppu: ärge kohvipaksu ära visake, vaid kasutage seda hapulembeliste taimede mulla tekstuuri parandamiseks ja väetiseks. Kuna roosidele meeldib nõrgalt happeline muld, siis võib ka roose kohvipaksuga rõõmustada.

PASTINAAK JA ARGENTIINA RAUDÜRT

Kasvatasin esimest korda pastinaaki sel aastal. Kuna mulle see juurikas väga maitseb, siis järgmisel aastal kavatsen rohkem pastinaaki maha külvata. Asi on ka hinnas, sest Selveris on pastinaagi kilo umbes 4 eurot, võrdluseks võib Londonist sama kauba saada kätte 1naelase kilohinnaga.

Pastinaca sativa

Sügis on ka seemnete varumise aeg. Argentiina raudürt on üks minu lemmikumaid suvelilli, keda ma olen juba aastaid aknalaual ette kasvatanud.

Verbena Bonariensis 

Kuna poest ostetud seemned ebaõnnestusid eelmisel aastal, siis läheb ehk sel korral edukamalt. 

KROOKUSTE ISTUTAMINE

Eesti 100 raames istutasin maha 100 krookuse sibulat. Minul ei taha millegipärast krookused eriti kasvada, kuid ikkagi ei jäta ma jonni ja katsetan edasi. Varasemalt olen krookuseid rooside vahele istutanud, kuid ju siis mullakihi värskendamisega on ka krookusesibulad "rändama" läinud. 

Sel korral leidsin pisikestele sibulatele koha kasekännu ümber, kus tulevikus on muru ja siis varakevadel loodetavasti rohkelt kollased kevadekuulutajad.

Krookused eelistavad päikeselist, sõmera, vett hästi läbilaskva pinnasega kasvukohta. Kasvatada sobib neid kauneid sibullilli peenral, murus, puude-põõsaste all, kastides või mujal. Istutamise aeg september-oktoober, istutussügavus 7-8 cm.

ÖÖKÜLM

Viimane kevadine öökülm oli juunis ja esimene sügisene oktoobris. Ootamatu oli hommikul valget maad näha, sest öökülma lubati ainult sisemaal, saartel pidi olema +6.

Juunis olnud külm võttis ära põhus kasvanud kartulite pealsed, kuid sellest polnud häda, saak on täiesti olemas. Järgmisel aastal pistan rohkem kartuleid põhku kasvama.

Märksa suurem oli kompostmullas kasvanud kartulite saak, seal ei ole ka külm kahju teinud pealsetele.

Äärmiselt kuum suvi möödus põhiliselt kastes. Muru niitma ei pidanud, sest ta lihtsalt ei kasvanud. Kui viitsisid ja jõudsid kasta, siis oli ka saak kindlustatud. Kõik tomatisordid, mida ma sel aastal kasvatasin (aprilli postituses sortide nimed), maitsesid väga hästi ja saak oli ka suur.

Ka kurgid kasvasid väga hästi nii kasvuhoones kui ka avamaal, kuigi kastmist oli hullult palju. Pole ammu kasvuhoones kurki kasvatanud, nüüd siis proovisin põõsaskurki 'Bush Champion' ja ei kahetse. Avamaakurkidest kasvatasid suure saagi 'Dirigent' ja 'Trilogy RZ'.

Augustis said valmis mustikad, füüsalid ja viinamarjad ning pilt läks veelgi värvilisemaks.

Septembris läks väga tuliseks, sest kasvuhoones said valmis kanged tšillid. 'Rocoto Red' hakkas suure hooga kevadel kasvama, kuid viljadeni ikkagi ei jõudnud. 'Habanero Caribbean Red' alustas tagasihoidlikuma kasvuga, kuid viljad on valmis ja kes julgeb, see maitseb.

Loodus muutub aina värvilisemaks ja kohe-kohe on käes vananaistesuvi mõnusalt soojade ilmadega. Kui kellelgi on vaja veel midagi istutada, siis jõuab veel seda teha.