Aias toimetades hakkas silma väike valge ämblik, kes oli sättinud ennast pojengi kaunile õiele. Uudishimu sundis lähemalt uurima, kes see värvitu tegelane on.
Vikipeedia räägib, et krabiämblikud on oma nime saanud krabilaadse välimuse järgi, sest nende esimesed kaks paari jalgu on muundunud pikkadeks haardejalgadeks. Tagumised kaks jalapaari on lühemad ja ämblik kasutab neid jalutamisel, need on väga osavad krabide kombel külg ees ja tagurpidi liikumisel. Krabiämblikud ei koo võrku oma saagi püüdmiseks, vaid nad passivad kannatlikult lilledel, et oma saaki siis ootamatult tabada. Kui lille kroonlehed on valged, siis on ka ämblik valge, kuid kollasel lillel muutub ämblik samuti kollaseks. Värv ei muutu kohe, vaid võtab paar päeva aega. Krabiämblikku Misumena vatia, kes otsib suvel kollaseid ja valgeid lilli, kutsutakse ka "valgeks surmaks".
Kuna naabrinaisele meeldib väga minu pojeng, siis tahtsin selle taime kohta rohkem teada saada. Mina teadsin siiani, et mul on puispojeng ja kogu lugu. Nüüd sain teada, et puispojengi üks liike on põõsaspojeng. Põõsaspojengid on väga külmaõrnad, välja arvatud Rocki pojengid, kes võivad kasvada kuni 2 m kõrguseks. Vanemaks saades muutuvad nad aina külmakindlamaks. Päris selget sotti ei saanudki, et kas Rocki pojeng on iseseisev liik või siis mitte.
Puispojengid istutatakse päikselisse või poolvarjulisse tuulevaiksesse kasvukohta. Muld peaks olema kergemapoolne, huumusrikas ja hea vee läbilaskvusega. Pookekoht soovitatakse istutada 10-15 cm mullapinnast allapoole, siis kasvatab taim võimsama juurestiku. Tulevikule mõeldes peaks puitunud vartega pojengide istutusvahe olema umbes 2 m. Taimed võivad samale kohale jääda 100 aastaks.
Puispojengi kasvatades peab väga kannatlik olema. sest taim kasvatab esimestel aastatel juurestikku ja alles siis hakkab igal aastal põõsale õisi lisama. Minu Rocki pojeng on seitsme aastane ja õisi peaks tulema sel aastal kahekümne ringis.
 |
| Paeonia rockii ja Misumena vatia |
Vikipeedia räägib, et krabiämblikud on oma nime saanud krabilaadse välimuse järgi, sest nende esimesed kaks paari jalgu on muundunud pikkadeks haardejalgadeks. Tagumised kaks jalapaari on lühemad ja ämblik kasutab neid jalutamisel, need on väga osavad krabide kombel külg ees ja tagurpidi liikumisel. Krabiämblikud ei koo võrku oma saagi püüdmiseks, vaid nad passivad kannatlikult lilledel, et oma saaki siis ootamatult tabada. Kui lille kroonlehed on valged, siis on ka ämblik valge, kuid kollasel lillel muutub ämblik samuti kollaseks. Värv ei muutu kohe, vaid võtab paar päeva aega. Krabiämblikku Misumena vatia, kes otsib suvel kollaseid ja valgeid lilli, kutsutakse ka "valgeks surmaks".
Kuna naabrinaisele meeldib väga minu pojeng, siis tahtsin selle taime kohta rohkem teada saada. Mina teadsin siiani, et mul on puispojeng ja kogu lugu. Nüüd sain teada, et puispojengi üks liike on põõsaspojeng. Põõsaspojengid on väga külmaõrnad, välja arvatud Rocki pojengid, kes võivad kasvada kuni 2 m kõrguseks. Vanemaks saades muutuvad nad aina külmakindlamaks. Päris selget sotti ei saanudki, et kas Rocki pojeng on iseseisev liik või siis mitte.
Puispojengid istutatakse päikselisse või poolvarjulisse tuulevaiksesse kasvukohta. Muld peaks olema kergemapoolne, huumusrikas ja hea vee läbilaskvusega. Pookekoht soovitatakse istutada 10-15 cm mullapinnast allapoole, siis kasvatab taim võimsama juurestiku. Tulevikule mõeldes peaks puitunud vartega pojengide istutusvahe olema umbes 2 m. Taimed võivad samale kohale jääda 100 aastaks.
Puispojengi kasvatades peab väga kannatlik olema. sest taim kasvatab esimestel aastatel juurestikku ja alles siis hakkab igal aastal põõsale õisi lisama. Minu Rocki pojeng on seitsme aastane ja õisi peaks tulema sel aastal kahekümne ringis.
