FORSÜÜTIAOKSTE AJATAMINE

Lookleva forsüütia (Forsythia suspensa) ajatatud oksad

Naistepäev on tulemas ja kes soovib selleks ajaks tuppa suurt kollast värvilaiku, sellel on õige aeg oksakäärid välja otsida ja forsüütiapõõsast harvendama minna. 
Oksad aseta 30-kraadise veega täidetud vaasi või mõnesse muusse sobivasse anumasse. Vett pane nii palju, et see ulatuks okste lõikepinnast 5 cm ülespoole. Kui vesi kipub roiskuma minema, siis vaheta anumas vett ja värskenda ka okste lõikepinda viltuse lõikega.

Ajatusokstele soovitatakse mitmesuguseid toitelahuseid. Need tuleb valmis teha 5–6 tundi enne tarvitamist.
Kõige parem on 3% suhkrulahus. Roiskbakterite tekke vastu vees aitavad söögiäädikas, sidrunhape ja aspiriin, mida tuleb lisada õige pisut.
Teine võimalus on ajatatavad oksad asetada Sprite’i või mõne muu sidrunhapet sisaldava gaseeritud karastusjoogi sisse ja lisada seda vajadusel juurde. Siis pole vaja üle päeva oksi alt lõigata ega vett vahetada.

Anumat okstega ei maksa asetada ereda päikese kätte ega kuumade küttekehade vahetusse lähedusse – kõrvetav päike, liigne kuumus ja kuivus teevad avanevatele pungadele liiga. Jahedamas ruumis (temp +18º...+20º C) ajatatavatel okstel avanevad kaunimad ja kauem püsivad õied. Soojemas ruumis avanevad õied küll kiiremini, kuid kestavad vähem. Kui õied on juba lahti, siis võiks vaasi okstega võimaluse korral ööseks viia jahedasse ruumi.

Need on soovitused forsüütia ajatamiseks, kuid minu kogemus ütleb, et saab ka lihtsamalt. Ei ole vaja vette midagi lisada ja karastusjoogi võib ka ostmata jätta, sest need oksad hakkavad ka puhtasse vette asetatuna õitsema. Mina panin oksad pigem jahedamat sorti veega täidetud vaasi. Nädala pärast avanesid esimesed õied ja nüüd on nad õitsenud 4 päeva ja õitsevad veel. Vee hägusaks muutumise korral vahetan vett ja täna uuendasin ka okste lõikepinda.

Homme lähen toon uued forsüütiaoksad vaasi, et nädala pärast oleks jälle kevad toas.

TOMATITE TALIKÜLV

Jogurtitopsidele on augud tehtud kaantesse ja põhja jootekolviga, pudelile sama meetodiga põhja ja ülespoole. Nüüd võib pudelikork alles jääda, sest kastmiseks on augud olemas. Loomulikult on külvid tähistatud nimede ja külvikuupäevadega. Külvas ja pildistas: Maris Palts

Thuni kalendri järgi oli täna hea viljapäev ja seega sobiv aeg tomatiseemnete külviks. Järgmine sõbranna on katsetamas talikülvi ja lisaks hakkas ta ka jälgima Thuni külvikalendrit.
Maris  külvas täna kirsstomatit 'Black Cherry', mis on varajane kõrgekasvuline tomatisort. Tume mustjaspunane rikkaliku maitsega magus kirsstomat sobib kasvatamiseks nii katmikalal kui ka rõdul.

Harilik tomat (Lycopersicon esculentum) 'Black Cherry'

Veel külvas Maris harilikku tomatit 'Vilma', see on harrastusaednike armastatud sort. Sobib kasvatamiseks rõdul või aknalaual. Võsusuid eemaldada pole vaja. Taim on 50-60 cm kõrgune. Viljad ümmargused, magusad ja aromaatsed.

Harilik tomat (Lycopersicon esculentum) 'Vilma'

 Loe veel talikülvi kohta SIIT

SÜNNIPÄEV

Vabariigi sünnipäevaks hakkasid võrkiirised (Iris 'Harmony') õitsema, väga hea ajastus.

PARAGUAI SUHKRULEHT EHK STEVIA

Stevia (Stevia rebaudiana) seemned

Olen paar aastat kasvatanud kasvuhoones suhkrulehte. Kuna suvel muutub kasvuhoone parajaks džungliks, siis on magus taim kuhugi tomatite ja paprikate vahele kadunud ning märkamatuks jäänud, kasv on ka väga niru olnud. Üritan sel aastal hoolikam olla, kuigi seda ma luban igal kevadel.

Varem ostsin poest suhkrulehe beebitaimed, kuid nüüd proovin seemnest kasvatada. Ettekülvi soovitatakse märtsis-aprillis teha, kuid mina ei jõudnud nii kaua oodata ja külvasin juba 18. veebruaril  seemned külvipottidesse mulla peale (stevia seemned vajavad idanemiseks valgust), katsin potid kilega ja asetasin aknalauale. Seemned peaksid idanema 7-14 päevaga. Kahjuks on stevia seemnete idanevusprotsent juba looduse poolt suhteliselt madal, kuid elame-näeme.
Kui öökülmade oht on möödas, siis võib taimed välja istutada, meie tingimustes soovitatakse rohkem kasvuhoonet stevia kasvatamiseks. Taim istutatakse ca 7 cm sügavusele, vahedega 40 cm ja reavahe soovitavalt 50–60 cm.

Kuidas steviast magusus kätte saada, sellest kirjutab Maaleht
Umbes 7 cm kõrguseks kasvanud taime tuleb pintseerida, et peavars hakkaks harunema ning taim omandaks põõsasja kuju.

Suhkruleht armastab niiskust, kuid kuna juured ei talu seisvat vett,siis on soovitav taime 2–3 päeva tagant vihmutada, kuid kasta mitte tihedamini kui iga kahe nädala tagant. Liigne kastmine vähendab taime magusainete sisaldust, need uhutakse veega maapinda.

Sügisel öökülmade saabudes võib kasvuhoones kasvanud taimed tuppa aknalauale talvituma tuua. Noortest võrsetest saab siis kevadel pistikuid teha, need juurduvad hästi ning külvamise vaev jääb ära.

18. veebruaril külvatud stevia, 07. märtsil seis selline

Paraguai suhkruleht ehk stevia (Stevia rebaudiana) on looduslik suhkruasendaja. Ta on on kuni 300 korda magusam kui suhkur, kuid kalorivaba. Lisaks magusale maitsele on suhkrulehel ka omadusi, mis aitavad terviseprobleemide korral. Suhkrulehte on kasutatud vererõhu alandamiseks ning maksa ja neerude töö elavdamiseks. On täheldatud suhkrulehe põletiku- ja allergiavastast ning bakteri- ja pärmseentevastast toimet. Suhkrulehe abil on püütud vältida ja leevendada igemepõletikku, kaariest ja suuhaavandeid.

17. märtsil pikeeritud suhkrulehe taimekesed

Stevia ei tõsta vere suhkrusisaldust ning on isegi seda langetava toimega ja sobib ka diabeetikutele.Tänu suhkrulehes sisalduvatele vitamiinidele aitab taim ennetada vistrike teket ja vabaneda tselluliidist. Stevial on positiivne mõju ka südamele ja veresoontele.

Uskumatult kasulik taim!

IDANDAMINE

Idandamiseks mõeldud seemned

Idandamine on taimealgete ehk idude kasvatamine ilma mullata. Kui lasta idud kasvada roheliste lehtedeni, siis nimetatakse neid võrseteks. Kõige lihtsam ongi võrseid kasvatada idandamisnõus, kuid neid võib kasvatada ka mullas.

Idandamiseks sobivad väga paljud seemned. Kõige pehmema maitsega ning kergemini idandatavad on lutsern ja munguba. Vürtsikama maitse saamiseks sobivad brokoli, kressi, redise vm. seemned.

Mina kasutan sel aastal brokoli, punase kapsa ja mungoa seemneid. Sain sõbrannalt väikesed restid seemnete idandamiseks. Tema loobus, kuna tuppa olevat idanemisprotsessi käigus ebameeldiv hais tekkinud. Tänapäeval on taaskasutus au sees ja patt oleks midagi sellist ära visata, mida kellelgi teisel hädasti vaja on.

Idandamiseks mõeldud seemnete pakil on selline õpetus:
Kasuta idandamiseks klaaspurki või sobilikku anumat. Täida 1/4 purgi mahust seemnetega. Nüüd täida anum poolenisti veega ja kata kaanega. Jäta seemned kuni 12 tunniks punduma, vahetades sel ajal 1-2 korda vett. Peale pundumist kalla vesi ära ja jäta toatemperatuuril idanema. Hoolda idandeid vähemalt 2 korda päevas läbi pestes ning kindlusta neile vajaliku hapniku olemasolu. 3-4 päeva pärast on võimalik idandeid süüa.
Tarvita kas kohe toiduks või paki plastkarpidesse ning säilita 6-7 päeva külmkapis.

19. veebruaril idanema pandud mungoa (Vigna radiata) seemned said täna (23. veebr) söödud, viimased idud jäid pildile.

Idandatud seemned sisaldavad rohkem toitaineid kui ükski teine looduslik toit, mida inimene tunneb ja teab, nad on tõsiseks rivaaliks parimatele toidulisanditele. Kui seeme puutub kokku veega, tärkab temas elu, energia ja elujõud. Idust saab alguse terve taim, seal on olemas kõik vajalikud toitained taime jaoks, idandid sisaldavad suures kontsentratsioonis väärtuslikke ensüüme, aminohappeid, mineraalaineid, mikroelemente ja vitamiine.

Punase peakapsa ja brokoli (Brassica oleraceae) idud on hea vürtsika maitsega, idanesid 8 päeva.

Idandites leiduv kestaine soodustab maotegevust ning tekitab täiskõhutunde. Idandid aitavad kehal puhastuda, viia organismist välja jääkprodukte, mürke, liigset kolesterooli, mitteorgaanilisi ja teisi kahjulikke aineid, aitavad ravida ka hea- ja pahaloomulisi kasvajaid.

Kui idusid õigel ajal ära ei söö, siis saavad neist võrsed

Siit ja sealt saad rohkem lugeda idandamise ja võrsete kasvatamise kohta.

TŠILLIDE TALIKÜLV

Tšillide talikülv

Eile külvasin kange tšilli seemneid  ja jätsin need sooja tuppa idanema. Täna külvasin samade sortide seemneid kahekaupa potikestesse ja viisin kastiga õue. Minul plastmassist konteinerit momendil ei ole, seniks katsin taimekastid kilega.

Kilesse torkasin augud, et vihm või lumevesi saaks külve kasta

Suvel saab võrrelda, kumb ettekasvatamise meetod on ennast rohkem õigustanud.

VAHTRAMAHL

Esimene mahl

On jah 18. veebruar alles, kuid lund peaaegu ei ole enam ja päike särab taevas. Täna sai järele proovitud, et kas vahtral mahl jookseb juba. Testi tulemus on selline, et midagi küll tilkus, kuid vähe ja seegi oli rohkem vee maitsega.

REDISE JA SALATI KÜLVAMINE

Veebruaris ma ei ole küll eelnevatel aastatel salatit või redist külvanud, kuid sel aastal siis vaatan, et mis sellest välja tuleb. Altpoolt on kasvuhoones muld veel külmunud, kuid pealmine pool on pehme ja nii saabki seemned otse mulda panna.

Redise (Raphanus sativus) sort on 'Cherry Belle' ja tema peaks olema varajane valmija.
Redis on üks esimesi kultuuristatud juurvilju. Temas on rikkalikult C-vitamiini, kaaliumi ja foolhapet. Kui pakendil olevat kirja uskuda, siis valmib see redisesort 20-28 päeva jooksul pärast tärkamist. Vili on ümmargune ja mitte eriti suur. Hästi vastupidav põuastele tingimustele.

'Jade' on põldkännaku (Valerianella locusta) sort, mille seemned said ka katsetuseks mulda külvatud. Põldkännakut kutsustakse samuti lamba- või põldsalatiks. Peterselli järel on ta rauasisalduselt köögiviljade hulgas teisel kohal. Kännak sisaldab rikkalikult kaaliumi, samuti C, B6 ja A vitamiini, vaske, tsinki, foolhapet, magneesiumi ja fosforit.
Põldkännak on vähenõudlik nii mulla, valguse kui ka soojuse suhtes. Kuna taimed kasvavad rahuldavalt ka jaheda ilmaga (4–8°), sobib põldkännak hästi just kevadel ja sügisel tervisliku rohelise saamiseks.  
Kui on tahtmine põldsalatit saada aga juba aprillis, siis külvatakse see talve alla augusti lõpus või septembris. Külmade tulekul kaetakse peenar puulehtede ja kuuseokstega.

 
Eeterlikud õlid annavad põldkännaku lehtedele maheda pähklimaitse. Peaks ära proovima prantslaste retsepti, kus põldkännaku lehed segatakse kokku punapeedi, kreeka pähklite ja praetud peekonikuubikutega. Mmmmmm, kuid selleni kulub veel üksjagu aega.

TŠILLIDE KÜLVAMINE

Külvimuld on olemas, nüüd võib rõõmsalt seemneid külvama hakata. Tomatiseemned peavad veel ootama, kuid tšillide külvamiseks on just paras aeg. Tšillisid soovitatakse külvata veebruaris, kui tärganud taimedele on võimalik anda lisavalgust. Kui ei, siis on targem oodata märtsi keskpaigani. Kuna tšilliseemned idanevad väga hästi, siis ei maksa väga tihedalt külvata. Muld tuleb enne külvi niiskeks teha, seemned võib peale külvi katta mulla, liiva või perliidiga.

Eelmisel aastal on kingituseks toodud tšillipipra (Capsicum annuum) seemneid, mille sortidega nüüd tutvust teen.
Tšillisortide kanguse hindamiseks on välja töötatud  spetsiaalne mõõtkava – Scoville'i 
skaala –, kus kangust hinnatakse kuumuse ühikutes. Eelmisel aastal oli kõige põletavamaks tšilliks sort 'Trinidad Moruga Scorpion', varem hoidis esikohta 'Habanero', kuid sel aastal on uueks liidriks 'Carolina reaper'.  Liidri seemneid mul ei ole, kuid teise ja kolmanda koha omad on täitsa olemas.

'Bhut Jolokia Fiery Furnace' on samuti üks maailma kangematest tšillidest, sisaldades 
1 000 000 ühikut Scoville'i skaala järgi. Pakendil on soovitus "käsitlemisel kanda kindaid ja maski". Seda pipart kasutatakse pipragaasis ja tehakse isegi granaate.

Päris hirmus hakkas. Onu Lempsult on vist vaja vana gaasimaski laenata, mida tema omakorda kasutas kunagi mädarõika hakkimisel. Ma loodan siiski, et asi nii hull ei ole ja saan ilma erivarustuseta hakkama.

.

Seemned on mullas (ei olnudki hirmus) ja ootavad nüüd soojas pimedas kohas tärkamist. Idulehtede ilmumisel on juba valgust vaja. Tšilliseemnetel läheb idanemiseks 15-30 päeva.

Homme üritan samade sortidega talikülvi teha.

Tuline tšilli soojendab seestpoolt ja hoiab haigused eemal. Sisemisi leeke põhjustab alkaloid kapsaitsiin, mis tapab pahad gripi- ja muud pisikud ning aitab ka kaalu langetada. Tšillisid peetakse kõige vitamiinirikkamateks köögiviljadeks maailmas. Punased tšillipiprad alandavad vere kolesterooli ja  vähendavad trombide moodustumise ohtu. Samas aitavad need kehal toota valku, mida on traumade korral vaja kiireks vere hüübimiseks.
Tšilli erkpunane värvus annab märku suurest beetakaroteeni sisaldusest. See antioksüdant võib kaitsta vanemas eas tekkivate mäluhäirete ja õppimisvõime halvenemise eest. Tšilli söömine võib hävitada vähirakke, kuid samas liigtarbimist seostatakse vähiriski tõusuga ja seda just kõhupiirkonnas.

Esimene tärkaja on punane 'Trinidad Moruga Scorpion' 02. märtsil

 

04. märtsil tärkas 'Bhut Jolokia Fiery Furnace'

Loe veel tšillide kohta tervisplussist. 

TALVINE AIALINNUVAATLUS

Vaatlejaks naabrite kass

VÕRKIIRIS 'HARMONY'

Iris reticulata 'Harmony'

Sain sõbrapäeval kingituseks 3 potikest võrkiiristega. Mulle on need lilled alati meeldinud, sest nad õitsevad juba varakevadel koos lumikellukestega. Võrkiiriste õitsemise ajal on ilmad tavaliselt muutlikud, taevas võib särada päike või hoopis lund sadada. Kui õied on kord juba avanenud, siis nad jäävadki avatuks ega lase ennast lumest häirida ja õitsevad olenevalt ilmast umbes 2 nädalat.

Varakevadistel sibuliiristel on kaks perekonnanime: ladina keeles Iris ja Iridodictyum ning eesti keeles vastavalt iiris ja võrkiiris. Harilik võrkiiris Iridodictyum reticulatum või Iris reticulata.

Ladinakeelse perekonnanime Iris tähendus on „vikerkaar”. Kreeka mütoloogias oli Iris vikerkaarejumalanna ja jumalate käskjalg.

Iridodictyum'i perekond on nime saanud sibula võrkjate kattesoomuste järgi: kreeka keeles tähendabki sõna dictyon „võrku”. Taimede kõrgus õitseajal on 
10-15 cm. Varrel on alati vaid 1 õis, kuid sibulast võib kasvada mitu õievart. Erksavärvilised 5-7 cm läbimõõduga õied on liigist olenevalt kas sinised, punakasvioletsed või kollased.

Et kevadel iirise õieilu nautida, tuleb sibuliiriste niiskustundlikud sibulad istutada peenrasse septembris 5-10 cm vahekaugusega 5-8 cm sügavusele olenevalt sibula suurusest. Sibula ümber ja istutusaugu põhja on hea lisada puhast jämedat liiva või peenikest sõelutud kruusa. Kasvukohaks sobib päikesepaisteline kergema mullaga paik.

Võrkiirised sobivad suurepäraselt peenrasse, kiviktaimlasse ning ajatamiseks uuest aastast kuni kevadeni. 

Võrkiiris 'Alida'  2012 aasta aprilli algul

  

TALIKÜLV

Olen 2 aastat aknalaual tomati- ja paprikataimi ette kasvatanud. Kuna mul valgust ja aknalaudu eriti pole ja topse on alati ülearu palju, siis mõtlesin ka proovida osa taimi hoopis väljas ette kasvatada. Aialehes oli hea ülevaatlik kirjutis:

Hobiaednik Katrin Uverskaja õpetab oma raamatus “Talikülv” tomatitaimi üpris ootamatul viisil ette kasvatama.

Tomatiseemned lähevad mulda aprilli keskel ning tingimata tomatile soodsal viljapäeval (vt Thuni kalendrit). Külvikonteineritena on hobiaednik kasutanud kõrgeid vahtplastist kuumakindlad joogitopse. Need täidab ta 2/3 ulatuses (vähemalt 10 cm sügavuselt) niiske külvimullaga.

Katrin Uverskaja: “Panen ühe seemne topsi keskele, patsutan mullapinna korralikult kinni, puistan peale õhukese kihi kuiva külvimulda ja pihustan pinna niiskeks. Pistan igasse topsi sildi sordinimega ja laon topsid plastkastidesse, katan kastid kaanega (kontrollides eelnevalt, kas kasti põhi ja kaas on ikka augustatud) ning viin õue külma kätte.

Tomatiseemned on minu märkmete kohaselt idanema hakanud alati maikuus (ajavahemikus 9.−25.05.), kui konteinerisisene temperatuur, päevavalguse tundide arv ja mulla niiskuse tase on tärkamiseks sobiv.

Lillaka varre ja tumeroheliste idulehtedega tomatiseemikud kasvavad üsna kiiresti ning kui nad oma ninakesi üle topsiääre sirutama hakkavad, asun neid nii-öelda muldama.

Täidan topsid nüüd ka ülejäänud 1/3 ulatuses eelniisutatud mullaga ja matan tomatiseemikud kurguni mulla alla – pinnale jäävad ainult kõige ülemised lehed.

Säärane muldamistehnika aitab seemikutel kasvatada rohkem ja tugevamaid juuri, mis hakkavad moodustuma terve mahamaetud varreosa ulatuses. Tugevama juurestikuga taim aga kasvab minu tähelepanekute kohaselt hoogsamalt ja annab ka rohkem saaki.

Loomulikult üritan ka mullata soodsatel viljapäevadel. Väikesed tomatitaimed lähevad kasvukohale juuni esimesel poolel 10−15 cm kõrgusena, enamik kasvuhoonesse ja mõned ka suurtesse lillepottidesse terrassile.”

Katrin Uverskaja tunnistab, et talikülvatud tomatid ei vilju küll traditsiooniliselt ette kasvatatud tomatitest varem, kuid taimed on viimastega võrreldes tunduvalt tugevamad ja haiguskindlamad ning saavad edukalt hakkama ka õuetingimustes. Tomatid hakkavad valmima tavaliselt augustis ja annavad vilja kuni külmade tulekuni.

Eelmisel aastal kasvatas sõbranna Marin aknalaudadel lugematul hulgal lilli ette, kuid sel aastal proovib ta talikülvi. Et asi kindlam oleks, siis käis Marin ka Pirita Seltsis Katrin Uverskaja õpitoas ja siin ongi nüüd tulemus: vanad jogurtitopsid ja veepudelid  on leidnud taaskasutuse. Foto: Marin Põldsamm

Marinilt sain veel teada, et suuri veepudeleid külvianumatena kasutades tuleb need pooleks lõigata (ülemine pool jääb kupliks ja alumisse pannakse muld ning seemned). Tark on alumisele poolele sälgud lõigata, et see  pisut koomale tõmbaks, kui talle nn mütsi pähe tõmbad, siis on kinnitus tuulele vastupidavam. Korgid tuleb maha keerata ja avaused osaliselt kinni kiletada kleeplindiga, et liiga palju vett pudelisse ei satuks.

Nüüd on minul vaja külvimulda poest tuua, oma seemnetagavara üle vaadata ja siis tegutsema hakata.

ESIMENE KÜLV METS-LÕOSILM 'SPRING SYMPHONY BLUE'

Väljas on vaid +1, kuid näpud juba sügelevad. Kuna kasvuhoones on muld pealtpoolt sula, siis said esimesed seemned mulda. Jõuluvana tõi lõosilma e meelespea e ära unusta mind lille seemned, millega toimuvad nüüd katsetused. Ladinakeelne nimetus myosotis tuleneb sõnadest myos hiir ja otis kõrv.

Myosotis sylvatica 'Spring Symphony Blue'

Need seemned soovitatakse külvata otse avamaale mais-juunis või siis oktoobris-novembris, et saada juba kevadel õitsvaid taimi. Õitseb teisel aastal pärast külvi. Kõrgus 15 cm. Paljuneb kergesti isekülvi teel. Talub hästi ümberistutamist isegi õitsemise ajal. Eelistab niisket viljakat mulda, varjulisemat kasvukohta. Niiskuse puudusel ja päikese käes õitseb kiiresti ära.

Asendamatu lill kevadistes lillepeenardes, on ilus ka rühmana veekogu ääres.

Mets-lõosilm 'Spring Symphony Blue'