SUVIÕUNAD

Juunikuust alates kasvab minu aias 2 uut õunapuud: 'Krügeri Tuviõun' ja 'Krasnoje Rannjeje'. Puud on alles väikesed, kuid esimesed viljad on ära maitstud.

'Krasnoje Rannjeje' on varavalmiv hapukasmagus suviõun. Erkpunased viljad valmivad juba augusti algul. Hakkab varakult kandma, on talvekindel.
Kahest õunast oli esimene puu all 8. augustil  ja teine täna, 15. augustil. Väljanägemine on neil tõesti muljetavaldav ja maitse on ka hea.

Malus domestica 'Krasnoje Rannjeje'

'Krügeri Tuviõun' on samuti väga ilus õun, koor on tal kollakasvalge. Maitse on magushapust kuni hapukasmagusani. Valmib alates augusti keskpaigast. Puuduseks on nakatumine kärntõppe ja puuviljamädanikku. Talvekindlusega ka see puu ei saa hiilata, kuid mina loodan saaremaisele kliimale. Puudusi on sellel õunasordil üksjagu, kuid maitse on väga hea.

Malus domestica 'Krügeri Tuviõun'

Kaks aastat tagasi istutatud taliõun 'Liivika' langes vahepeal kitsede rünnaku ohvriks ja seepärast ei ole veel kahjuks selle puu vilju maitsta saanud. Sügis pole enam kaugel ja on juba aeg noortele puudele võrgud ümber panna, et puid liialt ei kärbitaks.

AIANDIS

Täna sattusid ostukorvi hostad, kurerehad ja helmikpöörised.

AEDMAASIKAS 'LAMBADA'

Hollandis aretatud sort. Viljad on säravpunase värvi, erakordselt hea maitse ja aroomiga! Keskmiselt tihedad, seest ühtlaselt värvunud. Kuju on täiuslikult ühtlane koonusjas, lohkus otsaga. Seemned asetsevad sügaval. Tupplehed eemalduvad lihtsalt. Esimestel korjetel on vilja keskmine mass 26,2g, hiljem 15,5. Väikeste marjade osakaal umbes 5%. Kuna 'Lambada' moodustab vähe õisikuid, soovitab aretaja istutada normaalsest tihedamalt. Väga varajane, viljad valmivad juuni esimesel nädalal. Talvitub hästi. Hahkhallitust praktiliselt ei esine. Katsetes esines jahukastet.
Eelnev info pärineb frigotaimed.ee veebilehelt. 

Minu katsetused aedmaasika frigotaimedega on nüüd sealmaal, et saab vilju maitsta.

Fragaria x ananassa 'Lambada'

Maitse on 'Lambadal' tõesti väga hea, seega tuleviku tarbeks kavatsen augustis taimed potist peenrasse istutada. Tänu tütartaimedele on taimede arv juba mitmekordistunud. Ainuke jama on selles, et peenras, kuhu kavatsen maasikataimed istutada, kasvavad kurgid, kuid kurgil ja maasikal on sarnased haigused. Ma siiski riskin.

KRISTALL-LÕUNALILL

Kuna ma varem pole seda salatit kasvatanud, siis sai väikseid taimkatseid tehtud. Katse tulemused näitavad, et kristall-lõunalille seemned tuleb märtsi keskel mulda panna, et mai lõpuks oleks välja kolimise ajaks juba suured taimed. Mina sain osa seemneid aprilli alguses kätte ja need taimed on väiksemad märtsis aknalauale kasvama pandud taimedest. Katsetuseks panin osa taimi juba 11. mail välja GOSPA kastidesse, kuid need asendasin nüüd uutega, sest juurdekasvu ei olnud.

Aina rohelisemaks

Külvatud aprillis

Külvatud märtsis

Kasvusubstraadiks soovitatakse kristall-lõunalillele kuivemat liivasegust mulda, kuid kasvab ka (vähemalt praegu veel) kompostiga segatud mustas mullas.

MINI KASVUHOONE

Käisin üle hulga aja Seidal külas. Sel korral jäi mulle silma huvitav kasvuhoone, mis on küll väike, kuid võib olla väga liikuv. Kui näiteks tahad kevadel kiiresti värsket rabarbrit, siis tõstad kasvuhoonekese rabarbripeenrasse ja saadki maitsvat kooki enne naabrinaist küpsetada.

Mini kasvuhoone

Kui on soov salatitaimi kiiremas korras saada, siis rändab kasvuhoone salatikülvidele jne...

MERISTEEMMAASIKA TAIMED JA SINISED KARTULID

Sain õelt mõned sinised kartulid (sorti ei tea), mis leidsid endale kasvukoha lilleaasalt eelmistel aastatel niidetud rohu hunnikus. Tavaliselt kasvatatakse küll põhukartuleid, kuid proovin siis heinakartuleid kasvatada.
Teiseks uudseks asjaks minu majapidamises on sel aastal meristeemmaasikad. Üks tuttav rääkis, et tema sai meeletu saagi eelmisel aastal sellistelt taimedelt ja otsustasin siis ka ära proovida. Mina ei istutanud maasikataimi maha, vaid suuremasse lillepotti. Maasikasordi nimi on 'Lambada'.

Sinised kartulid ja meristeemmaasikad 'Lambada'

Meristeem- ja nendest mikropaljundatud taimed saavad alguse taime algkoe ehk meristeemi lõigukestest. Neist arenevad katseklaasis toitesegul uued viirusvabad taimed. Katseklaasist välja istutatud, nn M0 taimi kasutatakse tavaliselt emataimedena istikute kasvatamiseks. Emataimed võivad olla esialgu väiksemad kui nendest paljundatud istikud, aga neil peab olema tugev juurekava ja täiesti terve ilus roheline lehestik. Põllul kasvanud esimese põlvkonna tütartaimed peavad olema samuti ilusate tervete lehtedega, hästi arenenud juurestiku ja juurekaelaga.  

Meristeemtaimedeks nimetatakse ka järgmisi paljundusi, sageli aga ei teatagi, mitmenda paljundusega on tegemist. Iga paljundus võib halvendada taimede kvaliteeti, eriti kui ei peeta kinni fütosanitaarsetest tingimustest ja istandikus lastakse levida taimekahjustajail.

Maasikaid peab tervendama ja paljundama meristeemmeetodil seepärast, et muidu ei saa mitmetest haigustest ja kahjuritest jagu. Tervendatud taimed on elujõulisemad ja saagikamad. Kahjuks nakatuvad algselt terved taimed kasvatamise jooksul uuesti. Seepärast tulebki istandust aeg-ajalt uuendada, kasutades terveid taimi.

Kui koduaia maasikaistandus on heas seisus, võite loomulikult kasutada ka seal kasvanud tütartaimi. Valige need saagikamatelt ja hea väljanägemisega puhmikutelt. Kui peenar näeb aga vilets välja, osa taimi on hävinenud ja saak nigel, siis ei tasu sealt võetud tütartaimedest uut maasikamaad küll rajada.
Üldiselt peetakse maasikaistanduse hea saagiga eaks 3–4 aastat. Vanemad taimed kipuvad väiksemaid marju andma, eriti kui neid korralikult ei väetata.

Kui te ostate emataimed ja tahate neilt saada uue maasikamaa jaoks taimi, siis istutage nad kindlasti vanast istandusest võimalikult kaugele ja kindlasti puhtasse mulda, kus pole mitmel eelneval aastal kasvanud maasikaid. Ei sobi ka maa, kus enne kasvas kartul, kurk, tomat ja peet, sest neil kultuuridel on maasikaga ühesugused haigused ja kahjurid. 

Allikas: Maakodu
  

MÜÜA KVALITEETSEID TAIMI

Foto: Blogger-256

Kommentaarid on liigsed

HURMELISED TÄHTPEAD JA MAKEDOONIA ÄIATAR

Sain kingituseks 3 pakki superilusate lillede seemneid, mille külvasin kasvuhoonesse külvikarpidesse ja ootan nüüd kannatamatult taimede tärkamist.

HURMELINE TÄHTPEA 'St.George' on 1aastane lill, mis sobib taluaeda. Idaneb 7-21 päeva. Taime kõrgus 90 cm. Külvata otse kasvukohale ja hoida pinnas mõõdukalt niiske. Eelistab viljakat mulda ja päikesepaistelist kasvukohta. Suurepärane lõikelill. Atraktiivne taim mesilastele ja liblikatele. Õitseb juunist oktoobrini.

Scabiosa atropurpurea

HURMELINE TÄHTPEA 'Blue Cushion' on 1aastane lill, mille seemned võib külvata otse kasvukohale. Kõrgus 75 cm. Eelistab päikselist kasvukohta. Tärkab 7-21 päevaga. Õitsemise pikendamiseks tee korduskülve. Suurepärane nii lillekimpudes kui ka kuivatatult.

Scabiosa purpurea

 

MAKEDOONIA ÄIATAR on püsik, mille kõrgus 90 cm. Õitseb kesksuvest kuni külmadeni.Tärkab 14-35 päevaga. Õitseb teisel aastal peale külvi. Varase külvi korral õitseb samal aastal. Atraktiivne mesilastele. Istuta rühmana.

Knautia macedonica

SAHHALINI KIRSIPUU

Imeilus sahhalini kirsipuu on õide puhkenud.

Prunus sargentii

ESIMESED REDISED JA KÖÖGIVILJAKASTID

Paar aastat tagasi oli mul kasvuhoones rediseid ja salateid suuremas koguses juba söömiskõlbulikuks saanud aprilli lõpus, kuid sel aastal olen sellega pisut hiljaks jäänud. Esimesed redised on nüüdseks küll ära söödud, kuid salati ma kasvatasin ette ja istutasin hoopis välja peenrasse, aga nende kasvamisega läheb veel aega.

Esimesed redised kasvuhoones

Samad redised 09-04

Kuressaare GOSPA katusel on sellest aastast väike ürdiaed. Saab siis näha, et kas taimekesed peavad vastu päikeses ja tuules. Põnev on igatahes.

18. aprillil külvasin kastidesse redist, tilli, värvilisi porgandeid, saialilli... . Siis aga läksid ilmad külmaks ja vahepeal sadas isegi lörtsi. Tekkis juba hirm, et äkki sai liialt kiirustatud. Kuid tänaseks on redise read rohetama hakanud.

Redisetaimed naudivad päikest

Kevadised ilmad on ju väga muutlikud, mai algusest alates on lausa suvised temperatuurid. Täna istutasin ühte kasti ettekasvatatud salatitaimi. Salati nimi jäi fikseerimata ja seemnepaki pistsin taimede juurde. Lähiajal uurin sordi välja, siis ka pikem jutt antud salati kohta.

Cichorium endivia

Salat on tuvastatud, see on nimelt KÄHAR ENDIIVIASIGUR  'Nuance' (Friseesalat). See on salatsiguri lehtvorm. Agrotehnika on salati sarnane. Tõusmetest valmimiseni kulub 80 päeva. Külmakindel. Kuna salatilehed on mõrkja maitsega, siis on lisandiks sobivad maugusa maitsega ananass, virsik ja pirn.

HÜATSINDID VOL 2

Märtsi lõpus õitsema hakanud hüatsindid on nüüd kuu aega õitsenud, kuid eks kõigel ole algus ja lõpp.

HÜATSINDID

Ostsin mõni aeg tagasi poest 2 allahinnatud hüatsindisibulat potis, mille eest maksin kokku 1€. Nüüd nad õitsevad rõõmsalt ja pakuvad suurt huvi naabri mesilastele.

MUNAPÜHAD

Täna on tõeliselt soe kevadpäev,  päikese käes on kindlasti üle kümne kraadi sooja. Väljas võib ju soe olla, kuid munade värvimisest pääsu pole, sest traditsioone tuleb austada. Keemiat ma värvimiseks ei kasutanud, vaid ikka sibulakoori, sinililli ja veel mingeid oksakesi, et oleks huvitavamat mustrit. Munad panin vanadesse sokkidesse koos eelpoolloetletud lisadega ja sidusin osa mune veel niidiga siit-sealt üle, et triipe tekiks. Peale keetmist oli muidugi põnevust kui palju, et millised siis sel korral need munad on.

Värvitud munad

Mitte ainult inimesed ei kipu täna välja, vaid ka mesilased on juba hooaega alustanud. Lumikellukesed, sinililled ja potis kasvavad hüatsindid sumisesid mõnusalt.

Mesilane tööhoos

Paar nädalat tagasi külvasin kütmata kasvuhoonesse salateid ja rediseid. Tänaseks on üht-teist tärganud.

Redisesalat varsti olemas

Rukola külvasin karpi, hiljem istutan tutsakatena kasvuhoonesse maha

Saabuvaks nädalaks lubatakse päikest ja sooja, seega järgmise nädala lõpuks on kasvuhoones ehk rohelist juba rohkem ja metsaalused sinililledest sinisemad.

KEVADE ALGUS

Ongi ametlikult kevad käes. Eile sadanud lumi on vahelduseks päris hea, sest Saaremaal ei ole juba pikemat aega lund näha olnud.

Talve viimane päev

Täna aga särab taevas päike ja on mõnusalt kevadine tunne.

Kevade esimene päev

Kiviaiad on ilusad küll, kuid nende puuduseks on see, et kivide vahel meeldib roomajatel pesitseda. Üks priske kevadekuulutaja võttis juba päikest.

Harilik rästik

Lumikellukesed kasvuhoone ees

Talisibul kasvuhoone sees

NAISTEPÄEVAL ROHELINE AKNALAUALT

Esimesel märtsil külvatud idandite segu seemnetest kasvas naistepäevaks vürtsikas suutäis. Seemned sai liiga hõredalt külvatud, seega oli ka saak kesine. Ülejäänud seemned kavatsen ilma mullata idandada, et saaksin ka seemned toiduks kasutada.

Vitamiinirikkad võrsed

27. veebruaril tippisin sibulad külg külje kõrvale kasvuturbaga täidetud karpi ja nüüd on tulemus juba täiesti söödav. Pean ainult jälgima, et kasvusubstraat piisavalt niiske püsiks.

Roheline sibul

Herneid olen tavaliselt idandanud ainult veega, kuid sel korral katsetan hernevõrsete kasvatamist kasvuturbal. Enne leotasin herneid ühe ööpäeva vees.

Leotatud herned katsin vermikuliidiga, et hoida niiskust ja vältida hallitust:

Viis päeva hiljem on pilt selline:

Sidrunheina idanemine võttis aega 5 päeva, kuigi selleks pidavat nädal või paar kuluma. Imepeenikesed on need tõusmed küll, saab siis näha, mis neist saama hakkab.

Sidrunhein 5 päeva peale külvamist

Idandamisest on pikemalt kirjutatud ideesahvris

SUVELILLEDE TALIKÜLV JA SIDRUNHEIN

Juhtusin eile telekast juhuslikult talikülvamist nägema, mis mõjus väga inspireerivalt. Otsisin siis topsid ning seemned välja ja töö võis alata. Olen eelmisel sügisel kogunud roosade ja valgete õitega kosmoste ning tubakalille seemneid. Vanadesse jogurtitopsidesse tegin põhja ja kaane sisse augud, täitsin niisutatud külvimullaga ja külvasin seemned. Kuna mul plastikust konteinereid ei ole, kuhu peaks talikülvamise korral topsikud asetama, siis viisin külvidega topsikud mitteköetavasse kasvuhoonesse.

Talikülvid

Argentiina raudürt elas eelmise aasta sooja talve ilusasti peenras üle ja muutus Saaremaa tingimustes püsililleks (vähemalt korraks). Kuna talved pole vennad, siis igaks juhuks korjasin raudürtidelt sügisel seemneid ja külvasin osa neist talikülvina ja teise osa aknalauakülvina.

Malabari sidrunhein (Cymbopogon flexuosus) on uus taim, mille kasvatamisega üritan toime tulla. Seemnest kasvatamine olevat keeruline, sest aime algareng on aeglane. Idanemine kestab 1-2 nädalat, parim temperatuur selleks on 25-29 soojakraadi.

Cymbopogon flexuosus

Sidrunhein on külmaõrn ja seepärast saab kasvatada meil suvikuna. Taim vajab rammusat mulda, soojust ning valgust. Talveks võib sidrunheina potiga tuppa tuua ja kasta umbes 2 nädala tagant.
Sidrunheinast saab aromaatset teed, kuid sobib ka salatitesse, kastmetesse ja suppidesse. Kuivatatud lehed säilivad mitu aasat.

TEISTMOODI SALATID

Aeg liigub kiiresti kevade poole ja juba ongi märtsikuu käes. Aina raskem on seemnepoodidest ükskõikse näoga mööda käia ja nii sattusin minagi eile poodi seemneriiulite vahele. Lisaks muudele seemnetele ostsin selliste salatite seemneid, mida pole varem kasvatanud.

Spargelsalat (Lactuca sativa var. asparagus) 'Senyohacu'
Seemnepakil on kirjas, et salatit nimetatakse veel hiina-, vars- ja sellersalatiks. Eriline on selle poolest, et kasvatab kuni 30 cm pikkuse, harvade lehtedega varre. Söödavad on nii varred kui lehed. Jämedad mahlased varred sobivad konserveerimiseks. Saaki hakatakse koristama siis kui taimel on 15-20 lehte ja seda tehakse 5-7 päevaste vahedega kuni õite moodustumiseni. Värskelt lõigatud lehed on mahlased ja kergelt kibekad, kuid pärast lühiajalist närbumist muutuvad nad magusaks ja õrnaks, maitse on värskendav. Varsi keedetakse, praetakse, hautatakse. Neid võib ka soolata, kuivatada, külmutada.
Allikas: Seemnemaailm

Kristall-lõunalill (Mesembryanthemum crystallinum L.) 'Inej'
Lehed on lihakad, kaetud läikivate näsadega, luues mulje taime katvast jäävaibast. Laiuv, lihakas mitmeaastane taim (Eesti tingimustes suvik) on kuni 15 cm kõrgune, rohkete kahvaturoheliste võrsetega. Õied on valkjad, roosad või punased. Armastab soojust ja valgust. Liigniiskust ei talu, sobib kerge liivakas muld. Seemned külvatakse märtsi keskel mullasegusse, mis sisaldab liiva. Kuni tõusmete ilmumiseni hoitakse temperatuuri 8-10 kraadi juures, seejärel (1-2 nädala pärast) alandatakse temperatuuri 10 kraadini ja asetatakse külvid valgesse kohta. Pikeeritakse väikestesse pottidesse, kus on jällegi mullasegus ülekaalus liiv. Välja istutatakse öökülmade möödumisel
10-15 cm vahedega. Talvel hoitakse emataimi 8-10 kraadises ruumis.
Allikas: Seemnemaailm

Idandite segu 'Gourmet Garnish'
Suurepärane segu sisaldab redise, rukola, kress-salati, sinepi ja brokoli seemneid. Külva potti, perliidile või spetsiaalsele matile. Hoia külv niiske. Saak valmib 14 päevaga. Lõika võrseid vastavalt vajadusele. 2-nädalane külvamise intervall tagab pidevalt värske saagi.

Kaks esimest seemnepakki ootavad veel oma aega, kuid idandite segu külvasin juba ära. Selleks panin augustatud plastkarpi niisutatud kasvusubstraadi, mille surusin käega kergelt kokku.

Seejärel külvasin seemned ja patsutasin käega kergelt, et seemnetel oleks kasvuturbaga parem kontakt. Peale puistasin õhukese kihi vermikuliiti ja pihustasin pisut vett.

Kuna seemned idanevad paremini pimedas ja soojas, siis katsin külvi kaanega ja panin kamina lähedusse.

Et vars oleks paksem ja mahlakam, siis lõigatakse 2-3 nädalat enne koristamist ära külgmised lehed. Värskelt lõigatud lehed on mahlased ja kergelt kibekad, kuid pärast lühiajalist närbumist muutuvad nad magusaks ja õrnaks, maitse on värskendav. Salati valmistamiseks võetakse just nooremad, seega ka õrnemad ja magusamad lehed. Varsi keedetakse, praetakse, hautatakse. Neid võib isegi soolata. Selleks lõigatakse kooritud varred suurteks tükkideks ja soolatakse nagu kurke. Varsi kuivatatakse, eelnevalt tuleb need tükkideks lõigata. Ja lõpuks, neid ka külmutatakse. Selleks lõigatakse varred õhukesteks liistakuteks, pannakse kilekotti (300-500 g) ja koos sellega külmikusse. Talvel võetakse ja pannakse need keeva vette ning valmistatakse suppi. ­

Et vars oleks paksem ja mahlakam, siis lõigatakse 2-3 nädalat enne koristamist ära külgmised lehed. Värskelt lõigatud lehed on mahlased ja kergelt kibekad, kuid pärast lühiajalist närbumist muutuvad nad magusaks ja õrnaks, maitse on värskendav. Salati valmistamiseks võetakse just nooremad, seega ka õrnemad ja magusamad lehed. Varsi keedetakse, praetakse, hautatakse. Neid võib isegi soolata. Selleks lõigatakse kooritud varred suurteks tükkideks ja soolatakse nagu kurke. Varsi kuivatatakse, eelnevalt tuleb need tükkideks lõigata. Ja lõpuks, neid ka külmutatakse. Selleks lõigatakse varred õhukesteks liistakuteks, pannakse kilekotti (300-500 g) ja koos sellega külmikusse. Talvel võetakse ja pannakse need keeva vette ning valmistatakse suppi. ­

Et vars oleks paksem ja mahlakam, siis lõigatakse 2-3 nädalat enne koristamist ära külgmised lehed. Värskelt lõigatud lehed on mahlased ja kergelt kibekad, kuid pärast lühiajalist närbumist muutuvad nad magusaks ja õrnaks, maitse on värskendav. Salati valmistamiseks võetakse just nooremad, seega ka õrnemad ja magusamad lehed. Varsi keedetakse, praetakse, hautatakse. Neid võib isegi soolata. Selleks lõigatakse kooritud varred suurteks tükkideks ja soolatakse nagu kurke. Varsi kuivatatakse, eelnevalt tuleb need tükkideks lõigata. Ja lõpuks, neid ka külmutatakse. Selleks lõigatakse varred õhukesteks liistakuteks, pannakse kilekotti (300-500 g) ja koos sellega külmikusse. Talvel võetakse ja pannakse need keeva vette ning valmistatakse suppi. ­

VASTLAPÄEV

Järjekordne naiste püha on saabunud. Naised täna tööd ei tee ja õhtul peaks jälle kõrtsi minema. Et linad piisavalt pikad kasvaks, siis on soovitav otse pudelist linapikkust juua.
Vastlapäeval võisteldakse pikima liu pärast, kuid täna ei tule sellest küll midagi välja, sest väljas on ligi viis soojakraadi ja lund on veel üksikutes kohtades.

Esimesed lumikellukesed

Kuna peale vastlapäeva algab paast, mis kestab lihavõttepühadeni, siis on mõistlik täna kõht korralikult hernesuppi, seajalgu ja soolaube täis süüa. Populaarne magustoit on täna vastlakuklid, ilma milleta ei kujuta enam vastlapäeva ette.

KÜÜNLAPÄEV

2. veebruar on küünlapäev rahvakalendri järgi. Sel päeval peaks saama talve selgroog murtud. Kui praegu välja vaadata, siis pole talvest enam eriti midagi järele jäänud, kuid on ju alles veebruari algus ja lund võib veel sadada küll ja küll.

Meenutus jaanuari keskpaigast

Jaanuari lõpus võis priimulapotid välja tõsta, sest väljas valitsesid peamiselt plusskraadid

Sajune küünlapäev pidavat ennustama vihmast suve. Õnneks täna vihma ei sadanud, isegi päike paistis pisut. Kodused tööd on täna meeste teha, sest naised lähevad külla ja kõrtsi. Kindlasti tuleb naistel täna tarvitada punast veini, et saada kaunid punased põsed terveks aastaks.  Mina panin paar päeva tagasi tühja veinipudeli vahtraoksa rippuma, et kontrollida, kas mahlad juba liiguvad. Midagi oli pudelisse kogunenud, kuid magusat mahla maitset tunda ei olnud.
 

Vesine vahtramahl

Aga nüüd kõrtsi minek.