Kena lõppu ja toredat uut!
 |
| Foto: Blogger 256 |
neljapäev, 31. detsember 2015
laupäev, 26. detsember 2015
JÕULUD
Tänavune detsember on kuulus oma soojarekordite poolest. Kuna jõulud on mustad, siis tuleb jõulutunde loomiseks rohkem vaeva näha, sest nurmenukud, sinililled jm kevadlilled pole just õiged jõuluaegsed õitsejad. Jäälilledest aga ei maksa plusskraadidega unistadagi.
Leidsin netist kuuseokstest ja samblast tehtud päkapikud, mida kasutatakse ka rooside katmiseks. Idee andsin edasi Kristiinale, kes meisterdas vahvad tegelased ukse kõrvale külaliste tervitamiseks. Üks päkkaritest nõustus ka pildile tulema.
Uksele olen juba aastaid riputanud kunstpärja, mis on nii kvaliteetne toode, et paistab vägagi päris.
Ilmateade lubab peatselt külmakraade, seega ei jää ka sel korral tali taeva ja tuleb ikka lumelabidas välja otsida. Muidugi tuleb ka tõlvpuud varikatuse alt siseruumidesse tassida, kus nad siiamaani rõõmsalt värsket õhku nautisid.
Leidsin netist kuuseokstest ja samblast tehtud päkapikud, mida kasutatakse ka rooside katmiseks. Idee andsin edasi Kristiinale, kes meisterdas vahvad tegelased ukse kõrvale külaliste tervitamiseks. Üks päkkaritest nõustus ka pildile tulema.
 |
| Foto: Blogger 256 |
Uksele olen juba aastaid riputanud kunstpärja, mis on nii kvaliteetne toode, et paistab vägagi päris.
 |
| Foto: Blogger 256 |
Ilmateade lubab peatselt külmakraade, seega ei jää ka sel korral tali taeva ja tuleb ikka lumelabidas välja otsida. Muidugi tuleb ka tõlvpuud varikatuse alt siseruumidesse tassida, kus nad siiamaani rõõmsalt värsket õhku nautisid.
kolmapäev, 25. november 2015
KADRIPÄEV
Kadrilaupäeva hommikul oli aknast välja vaadates näha ebaharilikku vaatepilti, kuna pärast pikka ja sooja sügist oli äkki saabunud talv koos valge lumega.
Seda ilu ei jagunud kauaks, sest päeval sadanud vihm ja plusskraadid sulatasid lumekatte olematuks. Tänasel kadripäeval on maa jälle must, sestap peaksid ringijooksvad kadrisandid tumeda ümbruse taustal paremini silma hakkama. Kui tänase päeva järgi ilma ennustada, siis kadripäeval puhunud tuuled ja tormid ennustavad ilusaid jõulusid. Tormi täna just ei olnud, kuid tuult oli tunda.
Seda ilu ei jagunud kauaks, sest päeval sadanud vihm ja plusskraadid sulatasid lumekatte olematuks. Tänasel kadripäeval on maa jälle must, sestap peaksid ringijooksvad kadrisandid tumeda ümbruse taustal paremini silma hakkama. Kui tänase päeva järgi ilma ennustada, siis kadripäeval puhunud tuuled ja tormid ennustavad ilusaid jõulusid. Tormi täna just ei olnud, kuid tuult oli tunda.
neljapäev, 22. oktoober 2015
KUIDAS VÕTTA TOMATILT SEEMNEID
Suvi sai märkamatult otsa ja sügis oma kaunite värvidega on kohal.
Täna leidsin kapinurgalt ilusa oranži tomati, mille olin jätnud seemnete jaoks alles. Tomatisordi nimi on 'Sungold', mis oli eelmise aasta mahapudisenud viljast kasvuhoones kasvama hakanud. See on küll F1 ehk hübriidsort ja ei pruugi samade omadustega vilju kasvatada, kuid kui üks kord läks õnneks, miks siis mitte veel proovida.
Lõikasin tomati pooleks ja pudistasin sisu välja:
Kuna ma pole varem tomatitelt seemnete võtmisega tegelenud, siis uurisin enne, et kuidas see asi peaks täpselt käima. Edasise tegutsemise osas lähevad netist leitud õpetused lahku. Ühed soovitavad panna saadud mass veega seisma (erinevad soovitused on 3-4 päevaks või siis nädalaks-paariks), kuna siis sodi kerkib koos tühjade seemnetega pinnale ja võimalikud mikroobid seemnetel hävinevad. Teised soovitavad kohe seemned pesta ja puhastada. Kuna mul oli vähe seemneid ja võimalikud kahjud ei ole väga suured, siis solgutasin neid pisut vees ja loputasin voolava vee all sõelal. Loodetavasti pahalasi polnud.
Peale veeprotseduure laotasin seemned rätikule ja eemaldasin hambatiku abil sültja kesta seemnete ümbert. Siin lähevad jälle soovitused lahku, et kas kasutada riidest või paberist rätikut. Kuna seemned jäävad paberi külge kinni, siis ühed soovitavad riidest rätikut kasutada. Teistel jälle kleepuvadki seemned paberi külge ja peale kuivamist säilitavad seemneid koos paberiga. Kuna paber laguneb mullas, siis lõigatakse kevadel paberit koos seemnetega ja pistetakse mulda. Peab ainult tähelepanelik olema, et seemneid ei vigastaks.
Mina kuivatan seemneid paberivabalt toatemperatuuril päikese eest varjatud kohas umbes paar nädalat ja seejärel lükkan nad paberist ümbrikusse. Kui meelest ära ei lähe, siis kirjutan ümbrikule, mis seemned need sellised on.
 |
| Reeda kanarbikud |
Täna leidsin kapinurgalt ilusa oranži tomati, mille olin jätnud seemnete jaoks alles. Tomatisordi nimi on 'Sungold', mis oli eelmise aasta mahapudisenud viljast kasvuhoones kasvama hakanud. See on küll F1 ehk hübriidsort ja ei pruugi samade omadustega vilju kasvatada, kuid kui üks kord läks õnneks, miks siis mitte veel proovida.
 |
| Lycopersicon esculentum 'Sungold' |
Lõikasin tomati pooleks ja pudistasin sisu välja:
Kuna ma pole varem tomatitelt seemnete võtmisega tegelenud, siis uurisin enne, et kuidas see asi peaks täpselt käima. Edasise tegutsemise osas lähevad netist leitud õpetused lahku. Ühed soovitavad panna saadud mass veega seisma (erinevad soovitused on 3-4 päevaks või siis nädalaks-paariks), kuna siis sodi kerkib koos tühjade seemnetega pinnale ja võimalikud mikroobid seemnetel hävinevad. Teised soovitavad kohe seemned pesta ja puhastada. Kuna mul oli vähe seemneid ja võimalikud kahjud ei ole väga suured, siis solgutasin neid pisut vees ja loputasin voolava vee all sõelal. Loodetavasti pahalasi polnud.
Peale veeprotseduure laotasin seemned rätikule ja eemaldasin hambatiku abil sültja kesta seemnete ümbert. Siin lähevad jälle soovitused lahku, et kas kasutada riidest või paberist rätikut. Kuna seemned jäävad paberi külge kinni, siis ühed soovitavad riidest rätikut kasutada. Teistel jälle kleepuvadki seemned paberi külge ja peale kuivamist säilitavad seemneid koos paberiga. Kuna paber laguneb mullas, siis lõigatakse kevadel paberit koos seemnetega ja pistetakse mulda. Peab ainult tähelepanelik olema, et seemneid ei vigastaks.
Mina kuivatan seemneid paberivabalt toatemperatuuril päikese eest varjatud kohas umbes paar nädalat ja seejärel lükkan nad paberist ümbrikusse. Kui meelest ära ei lähe, siis kirjutan ümbrikule, mis seemned need sellised on.
reede, 12. juuni 2015
JUUNI ALGUS
Näpuvea tõttu läks kogu eelmine postitus kaotsi. Katsun midagi taastada ja ka midagi uut lisada.
Esimese punase maasika leidsin kasvuhoonest 8. juunil, tänaseks on juba üsna mitu ära söödud. Väljas kasvanud maasikad on miskipärast magusamad.
Maasikate ja muu hea-paremaga jagab kasvuhoone pinda puhasvalgete õitega roos 'Schneewittchen'. Kuna ma ei ole talle kohe sobivat kasvukohta leidnud, siis ajutiselt elab ta juba 10 aastat klaasmajas. Nüüd ta siis õitseb väga rikkalikult tükk aega enne väljas kasvavaid roose.
Kurerehad on viimastel aastatel mulle väga meeldima hakanud. Uueks sordiks minu aias on hall kurereha 'Purple Pillow'.
Samuti endressi kurereha 'Wargawe Pink'
ja verev kurereha var. striatum
ning kurereha 'Ann Folkard', millel on tumeroosad kuni lillad õied juulist septembrini, lehestik noorelt kevadel kollane, suvel roheline, kõrgus 55 cm.
Täna oli juba päris soe, kuid Saaremaal on sel aastal peaaegu iga päev tugev tuul puhunud, mis on päris väsitav. Kuid vaatamata tuulele on suvi peaaegu kohal, sellest annab tunnistust karikakraline lilleaas.
Moelilled on tänavu küll hoopis teist värvi, nagu võib lugeda Maakodust.
See värvikombinatsioon kuldkakarde ja bataadiga on ehk juba trendikam:
Ja lõpetuseks Londonis elav töökas mesilane:
Esimese punase maasika leidsin kasvuhoonest 8. juunil, tänaseks on juba üsna mitu ära söödud. Väljas kasvanud maasikad on miskipärast magusamad.
Maasikate ja muu hea-paremaga jagab kasvuhoone pinda puhasvalgete õitega roos 'Schneewittchen'. Kuna ma ei ole talle kohe sobivat kasvukohta leidnud, siis ajutiselt elab ta juba 10 aastat klaasmajas. Nüüd ta siis õitseb väga rikkalikult tükk aega enne väljas kasvavaid roose.
 |
| Rose 'Schneewittchen' |
 |
| Geranium cinereum 'Purple Pillow' |
ja verev kurereha var. striatum
ning kurereha 'Ann Folkard', millel on tumeroosad kuni lillad õied juulist septembrini, lehestik noorelt kevadel kollane, suvel roheline, kõrgus 55 cm.
Täna oli juba päris soe, kuid Saaremaal on sel aastal peaaegu iga päev tugev tuul puhunud, mis on päris väsitav. Kuid vaatamata tuulele on suvi peaaegu kohal, sellest annab tunnistust karikakraline lilleaas.
See värvikombinatsioon kuldkakarde ja bataadiga on ehk juba trendikam:
Ja lõpetuseks Londonis elav töökas mesilane:
 |
| Foto: Blogger-256 |
pühapäev, 17. mai 2015
KAUKAASIA HANEROHI
Ma pole sellele lillele mingit erilist tähtsust omistanud, lihtsalt kasvab teine kividega ääristatud kõrgpeenras ja õitseb mais. Kuid eile sattus lilleseadja minu aeda jalutama ja sattus jube vaimustusse sellest suhteliselt tagasihoidlikust lillest. Tegemist on täidisõielise kaukaasia hanerohuga, ja tegelikult ma olen temaga päris hädas, sest kipub teine peenrast ära "voolama". Sama lugu on ka hanerohu kõrval kasvava aubrieetaga.
Kuna florist ütles, et hanerohi oleks superilus pruudikimpudes, siis sain sellest inspiratsiooni ning kuna pulma minekut parasjagu polnud, siis viisin õhtul Marisele sünnipäevaks kimbu hanerohu ja meelespealilledega.
Kaukaasia hanerohi on äärmiselt vähenõudlik põuda taluv taim, seepärast sobib ta väga hästi kiviktaimlasse. Soovitatakse kasvatada kevadel õitsevate sibullillede alustaimena.
Peale õitsemist tagasi lõigata.
 |
| Aubrieeta ja hanerohi |
Kuna florist ütles, et hanerohi oleks superilus pruudikimpudes, siis sain sellest inspiratsiooni ning kuna pulma minekut parasjagu polnud, siis viisin õhtul Marisele sünnipäevaks kimbu hanerohu ja meelespealilledega.
 |
| Kimp sünnipäevalapsele |
Kaukaasia hanerohi on äärmiselt vähenõudlik põuda taluv taim, seepärast sobib ta väga hästi kiviktaimlasse. Soovitatakse kasvatada kevadel õitsevate sibullillede alustaimena.
 |
| Arabis caucasica 'Flore Pleno' |
Peale õitsemist tagasi lõigata.
reede, 15. mai 2015
SUVELILLED, PÜSILILLED, RODOD, ROOSID
Võib ju öelda, et talv oli meil soe ja kevad külm, kuid temperatuurid on enam-vähem sarnased. Hea on muidugi see, et higistama ei aja. Kuuma ilma jõuame kiruda veel küll ja küll, katsume siis leppida jaheda kevadega, mis pakub pikemalt õieilu.
Seida kinkis mulle potitäie õrnu ülaseid, mis nüüdseks on juba aeda kolinud ja õitsevad seal rõõmsalt edasi. Valisin sellise koha, kus nad saavad vabalt laiutada, sest peenras võivad nad kergesti umbrohuks muutuda
.
Kingituseks sain ka kollase rododenroni (Rhododendron luteum), mis peaks kasvama 1,5 m kõrgeks ja laiust peaks ka umbes sama palju tulevikus olema. Kuna see on heitlehine rodo, siis nimetatakse teda ka asaleaks. Kollane rodo õitseb mai lõpus või juuni algul tugevalt lõhnavate kollaste õitega. Õitsemise lõppfaasis hakkavad alles lehed ilmuma, mis sügisel punaseks värvuvad.
Kavatsen selle iluduse istutada mändide alla, kus on ees ootamas võrsikuna paljundatud kaukaasia rododendron. Praeguse seisuga on taim täie tervise juures ja kavatseb lähiajal õitsema hakata.
Ühe roosi võrra olen jälle rikkam, sest sain kingituseks imeilusa põõsasroosi 'Sonnenwelt'. Roos kasvab 130 cm kõrgeks ja 80 cm laiaks (loodan väga), tal on suured oranžid täidisõied. Korduvõitseja.
Kui väljas eriti soojaga kiidelda ei saa, siis ega kütmata kasvuhoones ka olukord palju parem ei ole. Tomatitaimed on nii pisikesed, et peab vist poest uusi taimi ostma minema. Sel korral julgen istutusmulla kvaliteedis kahelda, sest suvelillede beebitaimed on istutatud ühte mulda ja taimedelt näpistatud ladvapistikud torkasin teise mulda. Portulaki lapsukesed on palju priskemad kui emataimed.
Ma ei teagi, kas mul on aedportulak, harilik portulak või hoopis suureõieline portulak e mururoos. Vahet tegelikult pole, kõigil neil on lehed ja varred söödavad värskelt või küpsetatuna. Portulak ei talu liigset vett ja armastab sooja kasvukohta, väetamine olgu minimaalne. Kasvab ka kuivas ja viletsas pinnases. Selle taime puuduseks on see, et ta õied avanevad vaid päikesepaistelise ilmaga. Plussiks on põuakindlus. Tahan katsetada, kas portulak elab Saaremaal talve peenras üle, varasemad kogemused selle taimega puuduvad.
Need kaunid kirjud püvililled kasvavad naabrianaise aias.
Mulle meeldivad hirmsasti kobarhüatsindid, vist nende ilusa värvi pärast.
Bakoopa e südajas suutera ning madal ruse moodustavad harmoonilise seltskonna. Sobivad istutamiseks amplisse või potti. Tegelikult on veel tukalill selles seltskonnas, kuid tema ei õitsenud parajasti pildistamise ajal. Selliseid suvelillede komplekte müüs varakevadel Kuressaares Agricenter. Portulaki taimed on ka sealt pärit ja veel muidki suvelilli, mis pole jõudnud veel õitsema hakata.
Kevad ja suur õitsemine jätkub. Ärge unustage taimi kasta, väetada ja närpida. Selle viimase sõnaga tuli Marin mõned päevad tagasi lagedale. Kui ma ei eksi, siis tähendab see närtsinud õite eemaldamist.
Seida kinkis mulle potitäie õrnu ülaseid, mis nüüdseks on juba aeda kolinud ja õitsevad seal rõõmsalt edasi. Valisin sellise koha, kus nad saavad vabalt laiutada, sest peenras võivad nad kergesti umbrohuks muutuda
.
 |
| Anemone blanda |
Kingituseks sain ka kollase rododenroni (Rhododendron luteum), mis peaks kasvama 1,5 m kõrgeks ja laiust peaks ka umbes sama palju tulevikus olema. Kuna see on heitlehine rodo, siis nimetatakse teda ka asaleaks. Kollane rodo õitseb mai lõpus või juuni algul tugevalt lõhnavate kollaste õitega. Õitsemise lõppfaasis hakkavad alles lehed ilmuma, mis sügisel punaseks värvuvad.
Kavatsen selle iluduse istutada mändide alla, kus on ees ootamas võrsikuna paljundatud kaukaasia rododendron. Praeguse seisuga on taim täie tervise juures ja kavatseb lähiajal õitsema hakata.
 |
| Rhododendron caucasicum 'Cunningham’s White' |
Ühe roosi võrra olen jälle rikkam, sest sain kingituseks imeilusa põõsasroosi 'Sonnenwelt'. Roos kasvab 130 cm kõrgeks ja 80 cm laiaks (loodan väga), tal on suured oranžid täidisõied. Korduvõitseja.
Kui väljas eriti soojaga kiidelda ei saa, siis ega kütmata kasvuhoones ka olukord palju parem ei ole. Tomatitaimed on nii pisikesed, et peab vist poest uusi taimi ostma minema. Sel korral julgen istutusmulla kvaliteedis kahelda, sest suvelillede beebitaimed on istutatud ühte mulda ja taimedelt näpistatud ladvapistikud torkasin teise mulda. Portulaki lapsukesed on palju priskemad kui emataimed.
 |
| Tagaplaanil portulaki emataimed |
Ma ei teagi, kas mul on aedportulak, harilik portulak või hoopis suureõieline portulak e mururoos. Vahet tegelikult pole, kõigil neil on lehed ja varred söödavad värskelt või küpsetatuna. Portulak ei talu liigset vett ja armastab sooja kasvukohta, väetamine olgu minimaalne. Kasvab ka kuivas ja viletsas pinnases. Selle taime puuduseks on see, et ta õied avanevad vaid päikesepaistelise ilmaga. Plussiks on põuakindlus. Tahan katsetada, kas portulak elab Saaremaal talve peenras üle, varasemad kogemused selle taimega puuduvad.
Need kaunid kirjud püvililled kasvavad naabrianaise aias.
 |
| Fritillaria meleagris |
Püvilillede kasvupinnas peaks olema vett hästi läbilaskev ja huumusrikas. Sibulad võib samale kasvukohale jätta paljudeks aastateks.
Mulle meeldivad hirmsasti kobarhüatsindid, vist nende ilusa värvi pärast.
 |
| Muscari |
Bakoopa e südajas suutera ning madal ruse moodustavad harmoonilise seltskonna. Sobivad istutamiseks amplisse või potti. Tegelikult on veel tukalill selles seltskonnas, kuid tema ei õitsenud parajasti pildistamise ajal. Selliseid suvelillede komplekte müüs varakevadel Kuressaares Agricenter. Portulaki taimed on ka sealt pärit ja veel muidki suvelilli, mis pole jõudnud veel õitsema hakata.
 |
| Bacopa ja bidens humilis |
 |
| Üks kask meil kasvab õues, liiga maja lähedal |
esmaspäev, 4. mai 2015
ARGENTIINA RAUDÜRT
Argentiina raudürt on Eestis 1-aastane taim, sest meie talve ta üle ei ela. Märtsi keskel, kui ma äraõitsenud lillevarsi ära lõikasin, otsustasin teha ühe eksperimendi argentiina raudürdiga. Ma nimelt kaevasin juurika maast välja ja istutasin potti, mille ma siis kütmata kasvuhoonesse viisin. Nüüd avastasin, et raudürdil on esimesed lehekesed ilmunud.
Mis edasi saab, ei tea, kuid eks aeg näitab. Seemnest külvatud taimed on küll väga viletsakesed sel aastal, ehk saab siis vähemalt taaskasutusest asja.
 |
| Verbena bonariensis |
Mis edasi saab, ei tea, kuid eks aeg näitab. Seemnest külvatud taimed on küll väga viletsakesed sel aastal, ehk saab siis vähemalt taaskasutusest asja.
laupäev, 2. mai 2015
esmaspäev, 13. aprill 2015
VARAKEVADISED ÕITSEJAD
Muudkui sajab ja sajab. Ei taha hästi uskuda enam, et laupäeval oli väga ilus ilm. Kuid mõned pildid, mis tehtud sai, võivad siiski antud fakti kinnitada. Ilusa ilmaga oli hea väljas mullaga mässata, siis ei pidanud pärast toas suurpuhastust tegema.
Talikülvatud mooniseemnetest on tavalisemad sordid ennast mullast välja ajanud, kuid huvitavamate tegelaste topsides valitseb täielik vaikus. Nummerdasin topsid ära vastavalt blogis olevale kirjelduste nimekirjale. Naljakas on see, et esimeses, teises ja kolmandas topsis on taimed tärganud, nagu oleks numbrite järjekorral mingit tähtsust. Kolmandasse topsi jätsin taimed veel kosuma, kuid esimese ja teise omad istutasin lahedamatesse tingimustesse.
Topsid ümberistutatud taimedega viisin tagasi kütmata kasvuhoonesse. Kuna ilmad pole viimastel päevadel eriti soojusega hiilanud, siis katsin taimed kattelooriga. Argentiina raudürdi seemnetega külvikarbi tõin kasvuhoonest tuppa, sest jahedas on arengud väga vaevalised. Esimesed rohelised idulehed on olemas, kuid tahaks neid iludusi juba varem peenart kaunistamas näha.
Varakevadel õitseb kõiksugu lilli, üks on ilusam kui teine. Maris saatis oma Tallinnas olevast aiast ka paar pilti. Esimesel pildil olevad Kaufmanni tulbid on väga varajased madalakasvulised (kõrgus 10-20 cm) tulbid, mis on looduslikult levinud Turkestanis. Teisel pildil on krookused, mille sibulad aias möllavale mutile õnneks ei maitsenud. Maris on koolis õppinud, et kauni tulemuse saamiseks ei piisa ühest-kahest taimest, vaid tuleb ikka massidele võimalus anda, ja tulemus on suurepärane.
Reda peenar Kuressaares on juba päris värvikirevaks muutunud. Soe ja päikseline kasvukoht, mis on tuulte eest kaitstud, meelitab juba varakult esimesed kevadlilled õitsema.
Avastasin täna, et esimesed karulaugu lehed on juba täiesti olemas. Räägitakse, et karulaugus on rohkem C-vitamiini kui sidrunis. Õige aeg karulaugu lehtede korjamiseks on aprilli- ja maikuus, mil taim veel ei õitse. Karulaugu küüsaugumaitselised lehed sobivad eriti hästi salatisse ja maitsevõisse. Minul kasvab karulauk aias, kuid pole paha teada, et see taim kuulub III kaitsekategooriasse. Teda on keelatud hävitada ja loodusest korjata ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selle elupaigas.
Esimesed ülased on ka õitsema hakanud, valge võsaülane paistab pisut varajasem olevat kui kollane ülane.
Ülased on mürgised ja pärast taimede korjamist ei tohi käega silmi või nägu hõõruda. Mürgistuse võib saada ka ülaseid kaua käes hoides, kui taimemahl satub kätele. Käes ei maksa neid lilli ka seepärast kaua hoida, et nad närtsivad kiiresti. Kui on plaan ülaseid tuppa vaasi korjata, siis pange nad võimalikult kohe vette.
Talikülvatud mooniseemnetest on tavalisemad sordid ennast mullast välja ajanud, kuid huvitavamate tegelaste topsides valitseb täielik vaikus. Nummerdasin topsid ära vastavalt blogis olevale kirjelduste nimekirjale. Naljakas on see, et esimeses, teises ja kolmandas topsis on taimed tärganud, nagu oleks numbrite järjekorral mingit tähtsust. Kolmandasse topsi jätsin taimed veel kosuma, kuid esimese ja teise omad istutasin lahedamatesse tingimustesse.
 |
| Unimagun 'Victoria Cross' enne |
 |
| ja pärast pikeerimist |
 |
| Idamagunate segu enne |
 |
| ja pärast pikeerimist |
Topsid ümberistutatud taimedega viisin tagasi kütmata kasvuhoonesse. Kuna ilmad pole viimastel päevadel eriti soojusega hiilanud, siis katsin taimed kattelooriga. Argentiina raudürdi seemnetega külvikarbi tõin kasvuhoonest tuppa, sest jahedas on arengud väga vaevalised. Esimesed rohelised idulehed on olemas, kuid tahaks neid iludusi juba varem peenart kaunistamas näha.
Varakevadel õitseb kõiksugu lilli, üks on ilusam kui teine. Maris saatis oma Tallinnas olevast aiast ka paar pilti. Esimesel pildil olevad Kaufmanni tulbid on väga varajased madalakasvulised (kõrgus 10-20 cm) tulbid, mis on looduslikult levinud Turkestanis. Teisel pildil on krookused, mille sibulad aias möllavale mutile õnneks ei maitsenud. Maris on koolis õppinud, et kauni tulemuse saamiseks ei piisa ühest-kahest taimest, vaid tuleb ikka massidele võimalus anda, ja tulemus on suurepärane.
.jpg) |
| Kaufmanni tulp 'Johann Strauss' |
.jpg) |
| Krookused |
Reda peenar Kuressaares on juba päris värvikirevaks muutunud. Soe ja päikseline kasvukoht, mis on tuulte eest kaitstud, meelitab juba varakult esimesed kevadlilled õitsema.
 |
| Sarvkannike |
 |
| Kevadine peenar |
 |
| Priimula |
 |
| Priimula |
 |
| Nartsissid |
Avastasin täna, et esimesed karulaugu lehed on juba täiesti olemas. Räägitakse, et karulaugus on rohkem C-vitamiini kui sidrunis. Õige aeg karulaugu lehtede korjamiseks on aprilli- ja maikuus, mil taim veel ei õitse. Karulaugu küüsaugumaitselised lehed sobivad eriti hästi salatisse ja maitsevõisse. Minul kasvab karulauk aias, kuid pole paha teada, et see taim kuulub III kaitsekategooriasse. Teda on keelatud hävitada ja loodusest korjata ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selle elupaigas.
 |
| Allium ursinum |
Esimesed ülased on ka õitsema hakanud, valge võsaülane paistab pisut varajasem olevat kui kollane ülane.
 |
| Anemone nemorosa |
 |
| Anemone ranunculoides |
Ülased on mürgised ja pärast taimede korjamist ei tohi käega silmi või nägu hõõruda. Mürgistuse võib saada ka ülaseid kaua käes hoides, kui taimemahl satub kätele. Käes ei maksa neid lilli ka seepärast kaua hoida, et nad närtsivad kiiresti. Kui on plaan ülaseid tuppa vaasi korjata, siis pange nad võimalikult kohe vette.
pühapäev, 12. aprill 2015
VEREV KARIKSEEN
Ilus erepunane laik võsastunud metsa all äratas tähelepanu. Lähemal uurimisel selgus, et tegemist on seentega. Kui ma ikka oskan neid kaunitare õigesti määrata, siis on need verevad karikseened . Sellised kausjad seened on ühed esimesed kevadseened, mis ilmuvad välja märtsis ja võivad kesta kuni maikuuni. Mandri-Eestis olevat ta tavaline, kuid saartel esineb väga harva. Paistab, et kohtusin haruldaste tegelastega.
Seda ilu süüa ei kõlba, kuid ootamatu kohtumine rõõmsavärviliste seentega tekitas ohhhoooo efekti.
 |
| Sarcoscypha austriaca |
Seda ilu süüa ei kõlba, kuid ootamatu kohtumine rõõmsavärviliste seentega tekitas ohhhoooo efekti.
teisipäev, 7. aprill 2015
SEIDA AIAS
Käisin täna Seidal külas, kelle aias oli näha õitsemas kauneid kevadlilli. Mõned neist võtsin tänu nutikale telefonile ka koju kaasa.
See peaks olema õrn ülane või siis apenniini ülane. Need üsna sarnased liigid erinevad teineteisest õite poolest: apenniini ülase kroonlehed on väljastpoolt viltjad, õrnal ülasel aga siledad. Mõlemad liigid ei ole väga külmakindlad, seepärast peaks sügisel varisenud lehed jätma taimedele külma katteks riisumata. Peale mõningast netis tuulamist kaldun arvama, et tegu on siiski õrna ülasega.
Võrkiirise sorti ei suutnud tuvastada, kuid need iirised on ilma nime teadmatagi väga ilusad.
Seidal on aias kasvamas väga kaunis roosa kahelehine siniliilia 'Rosea'. Siniliiliatele on iseloomulik, et pärast õitsemist vajub viljaraag kupra raskuse all pikali ja viljast vabanevaid seemneid levitavad sipelgad. Sellepärast ei maksa lasta taimedel viljuda, kui ei taha, et siniliilia annaks massiliselt isekülvi ja leviks kohtadesse, kuhu teda ei taheta. Siniliiliast lahti saada on keeruline, kui taim on juba vohama hakanud. Neile aga, kellele siniliilia meeldib, on tegu tänuväärse taimega, kes kasvamiseks midagi erilist ei vaja ja suudab vastu pidada isegi tihedas sirelihekis, murus ja põõsaste all.
Lisan siia veel enda aia siniliiliad ja kirgaslille. Uute andmete järgi kirgaslilli enam omaette perekonnana ei käsitleta, vaid nad kuuluvad nüüd siniliilia perekonda. Kasvukoha suhtes on kirgaslill vähenõudlik ja võib aastaid edukalt kasvada ka murus või põõsaste all. Murus kirgaslilli kasvatades on oluline mitte niita ala enne, kui taimede lehed on kolletunud. Paljunevad nad külgsibulate ja seemnetega.
Kui keegi ust ei ava, siis olen arvatavasti aias. Aitäh Seidale ilusa kingituse eest.
 |
| Krookused |
 |
| Krookused |
See peaks olema õrn ülane või siis apenniini ülane. Need üsna sarnased liigid erinevad teineteisest õite poolest: apenniini ülase kroonlehed on väljastpoolt viltjad, õrnal ülasel aga siledad. Mõlemad liigid ei ole väga külmakindlad, seepärast peaks sügisel varisenud lehed jätma taimedele külma katteks riisumata. Peale mõningast netis tuulamist kaldun arvama, et tegu on siiski õrna ülasega.
 |
| Anemone blanda ‘Atrocaerulea’ |
Võrkiirise sorti ei suutnud tuvastada, kuid need iirised on ilma nime teadmatagi väga ilusad.
 |
| Iris reticulata |
Seidal on aias kasvamas väga kaunis roosa kahelehine siniliilia 'Rosea'. Siniliiliatele on iseloomulik, et pärast õitsemist vajub viljaraag kupra raskuse all pikali ja viljast vabanevaid seemneid levitavad sipelgad. Sellepärast ei maksa lasta taimedel viljuda, kui ei taha, et siniliilia annaks massiliselt isekülvi ja leviks kohtadesse, kuhu teda ei taheta. Siniliiliast lahti saada on keeruline, kui taim on juba vohama hakanud. Neile aga, kellele siniliilia meeldib, on tegu tänuväärse taimega, kes kasvamiseks midagi erilist ei vaja ja suudab vastu pidada isegi tihedas sirelihekis, murus ja põõsaste all.
 |
| Scilla bifolia 'Rosea' |
Lisan siia veel enda aia siniliiliad ja kirgaslille. Uute andmete järgi kirgaslilli enam omaette perekonnana ei käsitleta, vaid nad kuuluvad nüüd siniliilia perekonda. Kasvukoha suhtes on kirgaslill vähenõudlik ja võib aastaid edukalt kasvada ka murus või põõsaste all. Murus kirgaslilli kasvatades on oluline mitte niita ala enne, kui taimede lehed on kolletunud. Paljunevad nad külgsibulate ja seemnetega.
 |
| Scilla sibirica |
 |
| Scilla sibirica 'Alba' |
 |
| Chionodoxa |
Kui keegi ust ei ava, siis olen arvatavasti aias. Aitäh Seidale ilusa kingituse eest.
Tellimine:
Postitused (Atom)