VARAKEVADISED ÕITSEJAD

Muudkui sajab ja sajab. Ei taha hästi uskuda enam, et laupäeval oli väga ilus ilm. Kuid mõned pildid, mis tehtud sai, võivad siiski antud fakti kinnitada. Ilusa ilmaga oli hea väljas mullaga mässata, siis ei pidanud pärast toas suurpuhastust tegema.
Talikülvatud mooniseemnetest on tavalisemad sordid ennast mullast välja ajanud, kuid huvitavamate tegelaste topsides valitseb täielik vaikus. Nummerdasin topsid ära vastavalt blogis olevale kirjelduste nimekirjale. Naljakas on see, et esimeses, teises ja kolmandas topsis on taimed tärganud, nagu oleks numbrite järjekorral mingit tähtsust. Kolmandasse topsi jätsin taimed veel kosuma, kuid esimese ja teise omad istutasin lahedamatesse tingimustesse.

Unimagun 'Victoria Cross' enne

ja pärast pikeerimist

Idamagunate segu enne

ja pärast pikeerimist

Topsid ümberistutatud taimedega viisin tagasi kütmata kasvuhoonesse. Kuna ilmad pole viimastel päevadel eriti soojusega hiilanud, siis katsin taimed kattelooriga. Argentiina raudürdi seemnetega külvikarbi tõin kasvuhoonest tuppa, sest jahedas on arengud väga vaevalised. Esimesed rohelised idulehed on olemas, kuid tahaks neid iludusi juba varem peenart kaunistamas näha.

Varakevadel õitseb kõiksugu lilli, üks on ilusam kui teine. Maris saatis oma Tallinnas olevast aiast ka paar pilti. Esimesel pildil olevad Kaufmanni tulbid on väga varajased madalakasvulised (kõrgus 10-20 cm) tulbid, mis on looduslikult levinud Turkestanis. Teisel pildil on krookused, mille sibulad aias möllavale mutile õnneks ei maitsenud. Maris on koolis õppinud, et kauni tulemuse saamiseks ei piisa ühest-kahest taimest, vaid tuleb ikka massidele võimalus anda, ja tulemus on suurepärane.

Kaufmanni tulp 'Johann Strauss'

Krookused

Reda peenar Kuressaares on juba päris värvikirevaks muutunud. Soe ja päikseline kasvukoht, mis on tuulte eest kaitstud, meelitab juba varakult esimesed kevadlilled õitsema.

Sarvkannike

Kevadine peenar

Priimula

Priimula

Nartsissid

Avastasin täna, et esimesed karulaugu lehed on juba täiesti olemas. Räägitakse, et karulaugus on rohkem C-vitamiini kui sidrunis. Õige aeg karulaugu lehtede korjamiseks on aprilli- ja maikuus, mil taim veel ei õitse. Karulaugu küüsaugumaitselised lehed sobivad eriti hästi salatisse ja maitsevõisse. Minul kasvab karulauk aias, kuid pole paha teada, et see taim kuulub  III kaitsekategooriasse. Teda on keelatud hävitada ja loodusest korjata ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selle elupaigas.
  

Allium ursinum

Esimesed ülased on ka õitsema hakanud, valge võsaülane paistab pisut varajasem olevat kui kollane ülane.

Anemone nemorosa

 

Anemone ranunculoides

Ülased on mürgised ja pärast taimede korjamist ei tohi käega silmi või nägu hõõruda. Mürgistuse võib saada ka ülaseid kaua käes hoides, kui taimemahl satub kätele. Käes ei maksa neid lilli ka seepärast kaua hoida, et nad närtsivad kiiresti. Kui on plaan ülaseid tuppa vaasi korjata, siis pange nad võimalikult kohe vette.

VEREV KARIKSEEN

Ilus erepunane laik võsastunud metsa all äratas tähelepanu. Lähemal uurimisel selgus, et tegemist on seentega. Kui ma ikka oskan neid kaunitare õigesti määrata, siis on need verevad karikseened . Sellised kausjad seened on ühed esimesed kevadseened, mis ilmuvad välja märtsis ja võivad kesta kuni maikuuni. Mandri-Eestis olevat ta tavaline, kuid saartel esineb väga harva. Paistab, et kohtusin haruldaste tegelastega.

Sarcoscypha austriaca

Seda ilu süüa ei kõlba, kuid ootamatu kohtumine rõõmsavärviliste seentega tekitas ohhhoooo efekti.

SEIDA AIAS

Käisin täna Seidal külas, kelle aias oli näha õitsemas kauneid kevadlilli. Mõned neist võtsin tänu nutikale telefonile ka koju kaasa.

Krookused

Krookused

See peaks olema õrn ülane või siis apenniini ülane. Need üsna sarnased liigid erinevad teineteisest õite poolest: apenniini ülase kroonlehed on väljastpoolt viltjad, õrnal ülasel aga siledad. Mõlemad liigid ei ole väga külmakindlad, seepärast peaks sügisel varisenud lehed jätma taimedele külma katteks riisumata. Peale mõningast netis tuulamist kaldun arvama, et tegu on siiski õrna ülasega.

Anemone blanda ‘Atrocaerulea’

Võrkiirise sorti ei suutnud tuvastada, kuid need iirised on ilma nime teadmatagi väga ilusad.

Iris reticulata

Seidal on aias kasvamas väga kaunis roosa kahelehine siniliilia 'Rosea'. Siniliiliatele on iseloomulik, et pärast õitsemist vajub viljaraag kupra raskuse all pikali ja viljast vabanevaid seemneid levitavad sipelgad. Sellepärast ei maksa lasta taimedel viljuda, kui ei taha, et siniliilia annaks massiliselt isekülvi ja leviks kohtadesse, kuhu teda ei taheta. Siniliiliast lahti saada on keeruline, kui taim on juba vohama hakanud. Neile aga, kellele siniliilia meeldib, on tegu tänuväärse taimega, kes kasvamiseks midagi erilist ei vaja ja suudab vastu pidada isegi tihedas sirelihekis, murus ja põõsaste all.

Scilla bifolia 'Rosea'

Lisan siia veel enda aia siniliiliad ja kirgaslille. Uute andmete järgi kirgaslilli enam omaette perekonnana ei käsitleta, vaid nad kuuluvad nüüd siniliilia perekonda. Kasvukoha suhtes on kirgaslill vähenõudlik ja võib aastaid edukalt kasvada ka murus või põõsaste all. Murus kirgaslilli kasvatades on oluline mitte niita ala enne, kui taimede lehed on kolletunud. Paljunevad nad külgsibulate ja seemnetega.

Scilla sibirica

Scilla sibirica 'Alba'

Chionodoxa

Kui keegi ust ei ava, siis olen arvatavasti aias. Aitäh Seidale ilusa kingituse eest.

KEVAD

Eile oli üle hulga aja jälle päikest näha. Linnulaul, mesilaste sumin ja liblikate tiirutamine tegid päeva rõõmsaks ja andsid energiat. Vaatamata selle, et märtsikuu algus oli harjumatult soe, hakkas harilik võrkiiris 'Alita' sel aastal ikkagi hiljem õitsema. Eelmisel aastal olen 27. märtsil temast pilti teinud.

Iris reticulata 'Alita'

Kui juba meenutamiseks läks, siis eelmisel aastal ostsin endale katsetamiseks tumeda maohabeme 'Albovariegata' taimed, mille ma istutasin suveks potti ja siis unustasin talveks välja. Oleks pidanud ikka poti kuhugi siseruumidesse talveks tooma, sest kahjuks ei pidanud taimed sellistes tingimustes vastu. Peenrasse ma maohabet ei istutanud, seega ei tea, kas nad oleksid seal talve üle elanud.

Ophiopogon planiscapus 'Albovariegata'

Sinililled ei ole ainult sinised või roosad, vaid on ka valgeid.

Sinililled

Mõned krookused on nii häbelikud, et on põõsasse peitu pugenud. Julgemad eputavad peenras.

Krookused

Crocus 'Prins Claus'

See kaunis miniroos ei veetnud oma talve väljas, vaid talvitus turvaliselt keldriruumis. Väsimatu roos ei suuda kohe kuidagi õitsemist lõpetada.

Rosa 'Little Sunset'

Rododendronid vajavad kasvamiseks happelist mulda ja varjulisemat kasvukohta. Katsetuseks istutasin rodotaime männimetsa alla, kuid mulda istutusaugus ei vahetanud. Taime ei ostnud ma poest, vaid paljundasin võrsikuga. Võrsikuks nimetatakse emataimega ühenduses olevat juurdunud võrset, mis eraldatuna moodustab uue taime. Kuna emataime olen ma juba ammu-ammu ostnud, siis täpselt ma ta nime ei mäleta, kuid kahtlustan, et see on kaukaasia rododendron 'Cunningham's White'.

Rhododendron caucasicum 'Cunningham’s White'

MUNAPÜHAD

Lootsin vaikselt, et sel aastal ma mune ei värvi ega kaunista, kuid läks ikkagi teisiti. Naabrinaisele külla minnes ootas ees kausitäis keedetud mune, mis oli vaja ilusaks teha. Alustasime autoportreedega, mis kukkusid suhteliselt identsed välja. Edasi tegutses naabrinaine munamaalingutega, kuid pilt jäi mul kahjuks tegemata, sest keskendusin sibulapiruka söömisele.

Naabrimutid

Külast koju jõudes otsustasin hakata asjalikuks, sest pikad pühad väsitavad lõpuks ära. Kõigepealt tegin kasvuhoones väikese ülevaatuse ja avastasin, et redisetaimed on juba päris suured.

Redis

Forsüütial on pungad juba nii palju paisunud, et kui kui järgmisel nädalal hakkab päike särama, siis on põõsas varsti kollaseid õisi täis. Alles peale õitsemist hakkab forsüütia lehti kasvatama.

Forsüütia

Kuna tomatitaimed olid juba päris pikaks veninud, siis istutasin nad lahedamatesse tingimustesse. Sel aastal ma väga ei kiirustanud tomatiseemnete külviga, sest muidu võib juhtuda, et taimed kasvavad enne kasvuhoonesse kolimist liiga suureks ja ei mahu tuppa ära. Eelmisel aastal ma viisin tomatiataimed liiga vara kasvuhoonesse, siis oli vaja neid pidevalt katta ja siis jälle katted ära võtta. Sel korral siis olen tark ja ei torma.

Mõned päevad tagasi ostsin poest pamparohu beebitaimed, mis meie tingimustes tuleb talveks väljast potiga jahedasse ruumi tuua. Sel suvel kasvatan neid pottides, kuid kui puhmad on suuremaks kasvanud, siis katsetan ka peenras kasvatamist. Kuna Saaremaa kliima on mandri omast pehmem, siis võivad need soojalembesed kõrrelised siin talve ka väljas üle elada. Enne teada ei saa, kui pole katsetanud.

Cortaderia selloana 'Pumila'

Cortaderia selloana 'Esperanta'

Netiavarustest leitud piltidel näeb pamparohi päris uhke välja.