ESIMENE LUMI

Esimene lumi tekitab alati häid tundeid ja toob pimedasse aega valgust. Kuigi sellel lumel pikka pidu pole, siis detsembrikuu esimese päeva valge maa annab märku, et jõulud pole enam kaugel ja päkapikud juba liiguvad.

Sorbus 'Kristen Pink'

Päkapikkude aeg

Öös on salapära

NOVEMBRIS ON VÄRVE

PINNAKATTEROOS 'ASPIRIN'

See on üks minu lemmikroose oma värvi ja õiekuju tõttu. Pinnakatteroos 'Aspirin' on aretatud tuntud samanimelise medikamendi 100. aastapäevaks. Pärlmuttervalged täidisõied on lõhnatud, roos on laiuva kujuga ja õitseb rikkalikult VI-IX. Õnneks on ta ka väga haigus- ja talvekindel, seega muret selle kaunitariga eriti ei ole.

Rosa 'Aspirin'

'Aspirin' kasvab 50-70 cm kõrgeks. Kasvukoht olgu päikseline, muld nõrgalt happeline ja toitaineterikas. Ühele ruutmeetrile mahub kolm taime.

MARISE RONIROOSID

Kuna meil õiget talve ei olnud, siis elasid roosid ilma eriliste kahjustusteta talve üle. Seoses jaheda kevade ja suvega on rooside õitsemine lükkunud umbes kahe nädala võrra edasi, kuid õitsemine on rikkalik. Külastasin Marise imeilusat aeda paar nädalat tagasi, siis ei olnud veel kõik roosid õide puhkenud, kuid nüüd tegi Maris pilte oma superkaunitest roniroosidest ja mis seal salata, tellisin endale ka paar 'Kir Royal'i istikut netist. Kas minul ka need roosid nii võimsaks ja kauniks kunagi kasvavad, seda näitab aeg.

Roniroos 'Flammentanz' Foto: Maris Palts

'Flammentanz' kasvab 3-4 m kõrgeks. Õitseb rikkalikult 30-35 päeva jooksul eelmise aasta võrsetel. Õisikud koosnevad kuni 20 õiest, mis lõhnavad tugevalt. Haiguskindlus on hea ja talvekindlus väga hea.

Roniroos 'Kir Royal' Foto: Maris Palts

'Kir Royal' kasvab kuni 4 m kõrgeks, õied on lõheroosad ja lõhnavad imeliselt.

RONIV HORTENSIA

Minu roniv hortensia on lõpuks saavutanud oma tõelise ilu, milleni on kulunud nii palju aastaid, et ei mäletagi enam tema istutamise aega. Kirjutatakse, et varjus kasvab see taim kiiremini, kuid päikese käes õitseb rohkem ja küllap see nii ongi. Kasvamiseks vajab ta viljakat ja niisket pinnast. Samas ei tohi muld olla nätske ega ka päikese poolt liiga soojaks köetud. See viimane tingimus on minu taimel täidetud tänu kiviaiale, kuid viljakast mullast pole ta küll midagi kuulnud. Kui oleksin istutades lahkem olnud, ehk oleks ka kasv kiirem olnud.

Hydrangea petiolaris

Õitsemise aeg on sellel hortensial suve keskpaik, juuni lõpp - juuli. Kuni 25 cm läbimõõduga valged õied on lõhnatud. Roniva hortensia liaanid võivad kasvada kuni 10 m pikkuseks ja tänu ronijuurtele toestamist ei vaja. 

EGA TALI TAEVA JÄÄ 2. OSA

Kui eile hommikul oli maikuus maha sadanud lumi päris naljakas, siis täna tekib juba küsimus, et kas nii hakkabki igal hommikul olema. Õnneks on nii, et ilmaprognoosid lubavad soojemaid kraade lähipäevil.

EGA TALI TAEVA JÄÄ

Nii ongi. Täna hommikul ärgates ei tahtnud oma silmi uskuda, sest maa oli valge ja lund sadas veel juurdegi. Õnneks see sulas üsna ruttu ära ja õhtul oli veel vaid metsa all mõni valge laik.

ESIMESED REDISED

Külm kevad kestab, kuid esimesed redised on siiski kasvuhoones valmis saanud, samuti on maasikataimele esimene väike õiekene ilmunud:

KEVAD ALGAS

Esimene kevadpäev oli lörtsine ja märg, ei olnud eriti kevade moodi. Palju soojem ja päikselisem oli hoopis eilne päev. Juba hakkab traditsiooniks saama, et kohtun rästikuga peaaegu ühes ja samas kohas varakevadel. Kuna rohi on pruun veel ja rästik on pruun, siis ega siksakiline voolik eriti välja ei paista oma kaitsevärviga.

Harilik rästik

Maja varjus on sinililled õitsemist alustanud, kuid metsa all pole veel õisi kohanud. Kuna sinilill vajab õitsemiseks palju valgust, siis õitseb ta enne puude lehtimist. Ettevaatust nende lillede korjamisel, sest taimemahl on mürgine.

Sinililled

Kuna ilm oli eile väga kevadine, siis külvasin kasvuhoonesse esimesed redised. Täna lisasin veel erinevate salatite ja tilli seemneid.

Redise seemned

Kuniks salatid ja redised veel kasvavad, saab tarvitada talisibulat ja murulauku.

Talisibul ja murulauk

Aknalaualt on väga mõnus näpistada hernevõrseid, mis maitsevad nagu rohelised herned.

Hernevõrsed

Ongi ametlikult kevad käes ja pääsu pole, tuleb väljas toimetama hakata. Eeskuju tasub võtta töökatest sipelgatest, kes eile olid talvekorterist välja roninud ja asjalikult ringi sebisid.

Sipelgapesa

TOMATISEEMNETE KÜLVAMINE

Postimees tõi täna toreda saadetise, mis sisaldas kõiksugu seemneid. Igatahes suured tänud lahkele saatjale. No saatjal muidugi väike omakasu ka mängus, et ehk on tulevikus siis võimalus saaki maitsta.
Viinamarjatomat 'Sungold' on juba mitu aastat minu kasvuhoones au sees olnud, sest on väga ilusa oranži väljanägemisega ja magusalt maitsev. Võtsin eelmisel aastal ka seemneid sellelt tomatilt, kuigi juttude järgi ei ole mõtet F1 seemnetest külvatud taimedelt seemneid võtta, sest uued taimed ei pruugi kasvada samade sordiomadustega.

Solanum lycopersicum 'Sungold' F1

Kirsstomat 'Gardens Delight' on täiesti uus sort, mida ma ei ole veel kasvatanud. Olevat kõrgekasvuline sort, kasvab 150-200 m kõrgeks, saagikas. Paljudes maades lemmiksort.

Lycoperiscon lycoperiscum 'Gardeners Delight'

Tomat 'Cuore De Toro' tundub juba pildi peal väga maitsev punakasroosa tomat olema, lisaks on tal ka suured viljad.

Lycoperiscon lycoperiscum 'Cuore De Toro'

Lubasin küll eelmisel aastal, et ei kasvata aknalaual enam ei tomateid ega ka muid taimi ette, kuid läks jälle nagu alati. Kui juba mölluks läks, siis peab ka vanemad seemned üle vaatama, et mida annaks veel kastikestesse külvata.

SÕBRAPÄEV

Ilusamat sõbrapäeva on raske tahta, taevas on pilvitu ja helesinine, lisaks mõnusalt soe päike. Päeval oli sooja lausa kaheksa kraadi. Selline soojus ajas naabrite mesilased segadusse, kes siis parvedena ringi sumisesid. Süüa ju ei ole veel midagi ja kohe on jälle miinused tulemas, aga ju siis oli vaja korraks jalgu sirutada.

Naabrite mesilane

Lumikellukesed on hakanud ka oma õielehti näitama, seega kevad ei ole enam kaugel.

Lumikellukesed

Esimesed talikülvid on tehtud, herned on aknalauale idanema pandud, poes peab juba peaaegu kinnisilmi seemnepakkidest mööda kiirustama. Nagu näha, ei midagi uut siin päikese all.

Varsti saab hernevõrseid süüa

Talikülvina läksid veepudelitesse argentiina raudürdi seemned. Järge on ootamas veel üksjagu suvikute seemneid.
Tähelepanelik Marin juhtis tähelepanu sellele, et nn "talikülvide pudelitelt" tuleb korgid maha keerata. Seoses veepudelite teemaga leidsin ühest vanast postitusest juhise, kuidas pudeleid külvianumatena kasutada:
"Suuri veepudeleid külvianumatena kasutades tuleb need pooleks lõigata (ülemine pool jääb kupliks ja alumisse pannakse muld ning seemned). Tark on alumisele poolele sälgud lõigata, et see  pisut koomale tõmbaks, kui talle nn mütsi pähe tõmbad, siis on kinnitus tuulele vastupidavam. Korgid tuleb maha keerata ja avaused osaliselt kinni kiletada kleeplindiga, et liiga palju vett pudelisse ei satuks."

Verbena bonariensis talikülvina

Pudelitega jändamine on päris tülikas, mugavam on kasutada väikseid plastmassämbrikesi, mille põhja ja kaantesse peaks enne augud tegema. Muidugi võib kasutada ka kõiksugu väiksemaid plastmasstopsikesi, näiteks jogurti omi.

Eelmisel aastal lubasin endale, et ei kasvata enam aknalaual ei tomateid ega paprikaid ette, kuid hakkan vist juba vaikselt murduma...

SUVIÕUNAD

Juunikuust alates kasvab minu aias 2 uut õunapuud: 'Krügeri Tuviõun' ja 'Krasnoje Rannjeje'. Puud on alles väikesed, kuid esimesed viljad on ära maitstud.

'Krasnoje Rannjeje' on varavalmiv hapukasmagus suviõun. Erkpunased viljad valmivad juba augusti algul. Hakkab varakult kandma, on talvekindel.
Kahest õunast oli esimene puu all 8. augustil  ja teine täna, 15. augustil. Väljanägemine on neil tõesti muljetavaldav ja maitse on ka hea.

Malus domestica 'Krasnoje Rannjeje'

'Krügeri Tuviõun' on samuti väga ilus õun, koor on tal kollakasvalge. Maitse on magushapust kuni hapukasmagusani. Valmib alates augusti keskpaigast. Puuduseks on nakatumine kärntõppe ja puuviljamädanikku. Talvekindlusega ka see puu ei saa hiilata, kuid mina loodan saaremaisele kliimale. Puudusi on sellel õunasordil üksjagu, kuid maitse on väga hea.

Malus domestica 'Krügeri Tuviõun'

Kaks aastat tagasi istutatud taliõun 'Liivika' langes vahepeal kitsede rünnaku ohvriks ja seepärast ei ole veel kahjuks selle puu vilju maitsta saanud. Sügis pole enam kaugel ja on juba aeg noortele puudele võrgud ümber panna, et puid liialt ei kärbitaks.

AIANDIS

Täna sattusid ostukorvi hostad, kurerehad ja helmikpöörised.

AEDMAASIKAS 'LAMBADA'

Hollandis aretatud sort. Viljad on säravpunase värvi, erakordselt hea maitse ja aroomiga! Keskmiselt tihedad, seest ühtlaselt värvunud. Kuju on täiuslikult ühtlane koonusjas, lohkus otsaga. Seemned asetsevad sügaval. Tupplehed eemalduvad lihtsalt. Esimestel korjetel on vilja keskmine mass 26,2g, hiljem 15,5. Väikeste marjade osakaal umbes 5%. Kuna 'Lambada' moodustab vähe õisikuid, soovitab aretaja istutada normaalsest tihedamalt. Väga varajane, viljad valmivad juuni esimesel nädalal. Talvitub hästi. Hahkhallitust praktiliselt ei esine. Katsetes esines jahukastet.
Eelnev info pärineb frigotaimed.ee veebilehelt. 

Minu katsetused aedmaasika frigotaimedega on nüüd sealmaal, et saab vilju maitsta.

Fragaria x ananassa 'Lambada'

Maitse on 'Lambadal' tõesti väga hea, seega tuleviku tarbeks kavatsen augustis taimed potist peenrasse istutada. Tänu tütartaimedele on taimede arv juba mitmekordistunud. Ainuke jama on selles, et peenras, kuhu kavatsen maasikataimed istutada, kasvavad kurgid, kuid kurgil ja maasikal on sarnased haigused. Ma siiski riskin.

KRISTALL-LÕUNALILL

Kuna ma varem pole seda salatit kasvatanud, siis sai väikseid taimkatseid tehtud. Katse tulemused näitavad, et kristall-lõunalille seemned tuleb märtsi keskel mulda panna, et mai lõpuks oleks välja kolimise ajaks juba suured taimed. Mina sain osa seemneid aprilli alguses kätte ja need taimed on väiksemad märtsis aknalauale kasvama pandud taimedest. Katsetuseks panin osa taimi juba 11. mail välja GOSPA kastidesse, kuid need asendasin nüüd uutega, sest juurdekasvu ei olnud.

Aina rohelisemaks

Külvatud aprillis

Külvatud märtsis

Kasvusubstraadiks soovitatakse kristall-lõunalillele kuivemat liivasegust mulda, kuid kasvab ka (vähemalt praegu veel) kompostiga segatud mustas mullas.

MINI KASVUHOONE

Käisin üle hulga aja Seidal külas. Sel korral jäi mulle silma huvitav kasvuhoone, mis on küll väike, kuid võib olla väga liikuv. Kui näiteks tahad kevadel kiiresti värsket rabarbrit, siis tõstad kasvuhoonekese rabarbripeenrasse ja saadki maitsvat kooki enne naabrinaist küpsetada.

Mini kasvuhoone

Kui on soov salatitaimi kiiremas korras saada, siis rändab kasvuhoone salatikülvidele jne...

MERISTEEMMAASIKA TAIMED JA SINISED KARTULID

Sain õelt mõned sinised kartulid (sorti ei tea), mis leidsid endale kasvukoha lilleaasalt eelmistel aastatel niidetud rohu hunnikus. Tavaliselt kasvatatakse küll põhukartuleid, kuid proovin siis heinakartuleid kasvatada.
Teiseks uudseks asjaks minu majapidamises on sel aastal meristeemmaasikad. Üks tuttav rääkis, et tema sai meeletu saagi eelmisel aastal sellistelt taimedelt ja otsustasin siis ka ära proovida. Mina ei istutanud maasikataimi maha, vaid suuremasse lillepotti. Maasikasordi nimi on 'Lambada'.

Sinised kartulid ja meristeemmaasikad 'Lambada'

Meristeem- ja nendest mikropaljundatud taimed saavad alguse taime algkoe ehk meristeemi lõigukestest. Neist arenevad katseklaasis toitesegul uued viirusvabad taimed. Katseklaasist välja istutatud, nn M0 taimi kasutatakse tavaliselt emataimedena istikute kasvatamiseks. Emataimed võivad olla esialgu väiksemad kui nendest paljundatud istikud, aga neil peab olema tugev juurekava ja täiesti terve ilus roheline lehestik. Põllul kasvanud esimese põlvkonna tütartaimed peavad olema samuti ilusate tervete lehtedega, hästi arenenud juurestiku ja juurekaelaga.  

Meristeemtaimedeks nimetatakse ka järgmisi paljundusi, sageli aga ei teatagi, mitmenda paljundusega on tegemist. Iga paljundus võib halvendada taimede kvaliteeti, eriti kui ei peeta kinni fütosanitaarsetest tingimustest ja istandikus lastakse levida taimekahjustajail.

Maasikaid peab tervendama ja paljundama meristeemmeetodil seepärast, et muidu ei saa mitmetest haigustest ja kahjuritest jagu. Tervendatud taimed on elujõulisemad ja saagikamad. Kahjuks nakatuvad algselt terved taimed kasvatamise jooksul uuesti. Seepärast tulebki istandust aeg-ajalt uuendada, kasutades terveid taimi.

Kui koduaia maasikaistandus on heas seisus, võite loomulikult kasutada ka seal kasvanud tütartaimi. Valige need saagikamatelt ja hea väljanägemisega puhmikutelt. Kui peenar näeb aga vilets välja, osa taimi on hävinenud ja saak nigel, siis ei tasu sealt võetud tütartaimedest uut maasikamaad küll rajada.
Üldiselt peetakse maasikaistanduse hea saagiga eaks 3–4 aastat. Vanemad taimed kipuvad väiksemaid marju andma, eriti kui neid korralikult ei väetata.

Kui te ostate emataimed ja tahate neilt saada uue maasikamaa jaoks taimi, siis istutage nad kindlasti vanast istandusest võimalikult kaugele ja kindlasti puhtasse mulda, kus pole mitmel eelneval aastal kasvanud maasikaid. Ei sobi ka maa, kus enne kasvas kartul, kurk, tomat ja peet, sest neil kultuuridel on maasikaga ühesugused haigused ja kahjurid. 

Allikas: Maakodu
  

MÜÜA KVALITEETSEID TAIMI

Foto: Blogger-256

Kommentaarid on liigsed