 |
| Alõtša ehk haraline ploomipuu (Prunus cerasifera) |
Kevad on ilus aeg ja möödub kiiresti, seepärast on vaja leida aega selle ilu nautimiseks. Esimeste kevadiste õitsejate seas uhkeldab alõtša ehk haraline ploomipuu, mida kasutatakse meil ploomipuude pookealusena. Kännuvõsud, mis arenevad altpoolt pookekohta, võivad poogendi lämmatada. Võsusid tekib vähem, kui alõtšale poogitud ploomipuud istutada sügavamale, nii et pookekoht istutamisel mulda jääks. Viljad on alõtšal kollased või punased, maitse üpris hapu. Oma rohke C-vitamiini sisalduse poolest sobib alõtšakeedis väga hästi köha või külmetuse raviks.
Ilusate helesiniste õitega kevad-nabaseemnik laiutab peenras. Talle sobib hästi varjuline või poolvarjuline kasvukoht. Maapealsete võsunditega leviv nabaseemnik sobib hästi puude või põõsaste alla pinnakattetaimeks. Taime kõrgus 15 cm.
 |
| Kevad-nabaseemnik (Omphalodes verna) |
Kevad-nabaseemnik õitseb aprillis-mais, lehed talvituvad. Taim on vähenõudlik ja teda on lihtne paljundada võsunditest kasvanud tütartaimedega.
Eelmisel suvel istutasin sarvkannikesed peale õitsemist peenrasse, kus nad talvitusid ja nüüd kevadel jälle õitsema hakkasid.
 |
| Sarvkannike (Viola cornuta) |
Sarvkannikesed on pikaealised ja talvekindlad püsikud. Nad meenutavad võõrasema, kuid õitsevad pikemalt ja õied on väiksemad. Suve teises pooles, kui õitsemine on vähenenud, on soovitav taimed tagasi lõigata, siis on oodata uut õitsemist.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar