SUVELILLEDE TALIKÜLVID

Mõnusad kevadised ilmad jätkuvad, täna nägin ka esimest liblikat. Kui üks suvi peab kirju tulema, no las siis tulla. Peaasi, et oleks aiatööde kõrvalt aega ka lillede ja liblikate imetlemiseks.
Maris tegeles nädalavahetusel suvelillede talikülvamisega. Potsikuid on tõesti palju saanud,tundub juba lausa suurtootmise moodi olema.

Foto: Maris Palts

Minul on kütteta kasvuhoones üht-teist tärganud. Osa unimaguna seemnetest sai liiga tihedalt topsi külvatud, nüüd jama majas. Võtsin kaaned maha, et niiskust vähem oleks.

 
Salatid ja spinatid on ka juba ninad mullast välja pistnud, rukola esineb tagasihoidlikumalt. Pilt on tehtud 14. märtsil, seemned külvasin 16. veebruaril.

Vahel tuleb aeg maha võtta, sõita mere äärde ja jalga puhata, et

siis jälle rõõmsalt edasi toimetada.

Aeg on kõrreliste peenar vanast prahist koristada

NAISTEPÄEV

Kunagi nõukogude ajal saadeti naistepäevaks naistele postkaarte, kus oli tihtipeale kujutatud kollaste pallikestega taim, mida kutsutakse mimoosiks. Mõned päevad tagasi sain naabrimehelt kingituseks just sellise nostalgiahõngulise kaunitari oksad:

Mimosa

Täna on väljas lausa 10 soojakraadi, kuid tuul on väga tugev. Tegin aias väikese jalutuskäigu, et vaadata, kas peale lumikellukeste on veel midagi õitsema hakanud.

Eelmisel aastal sain võrkiirised sõbrapäevaks kingituseks. Öeldakse, et ajatatud sibulad puhkavad paar aastat enne kui jälle õisi näitavad, kuid see ei ole reegel. Eelmisel aastal on 27. märtsil esimene võrkiiris aias õitsema hakanud.

Iris 'Harmony'

Vahtra alt leidsin esimesed kuldtähed säramas. Rahvapäraselt on selle lille nimetusteks kihtlill, linnupiim, kuldlilleke, taevatäht. Valgust armastav taim peab õitsemisega kiirustama, kuni puud pole veel lehtinud. Sel aastal tundub õitsemisega väga kiire olevat.

Gagea

Maja ees potis õitseb mul täidisõieline lumeroos, mis on varajane sünnipäevakingitus. Ega ma pole talle veel õiget kohta aias leidnud ja ei julge veel välja istutada ka, ikkagi soojematest tingimustest tulnud. Lumeroosid vajavad poolvarjulist rammusat kasvukohta. Nad kasvavad ka päikselises kohas, kui on piisavalt niiskust. Liigvari neile ei meeldi. Samuti ei sobi neile kuiv liivane ega ka savine liigniiske muld.

Helleborus

Pikemalt saad lumerooside kohta lugeda SIIT

25. jaanuaril tuppa toodud pajukiisud vahetasin täna maguskirsipuu okste vastu. Seekord panin ikka vaasi vett ka.

25. jaanuarist kuni 8. märtsini toas ilma veeta vaasis olnud pajukiisud

 

Maguskirsipuu oksad

EESTI VABARIIK 97

Sinine ja must ja valge...

Tänasel vabariigi aastapäeval korjasin vaasi lumikellukesi oma aiast ja sinililli pisut kaugemalt metsast. Palju õnne meile vaba riigi sünnipäeva puhul!

LILLESEEMNETE TALIKÜLV

Sõbrapäeva nädalavahetus möödus väga meeleolukalt sõprade seltsis. Meisterflorist Kristiina Kivi meisterdas selleks puhuks minu Räpina kooli sõbrannadele toredad "muffinid", mis ei andnud kaloreid, vaid tekitasid mõnusa sõbrapäeva meeleolu.

Sõbrapäeva "muffinid"

Iga pidu saab lõpuks otsa ja tuleb asjalikuks hakata. Ise olen suutnud sel aastal veel seemnepoodidest eemale hoida, kuid kuna kingitusteks on kogunenud kõiksugu seemneid ja külvamisega seotud tarvikuid, siis hakkasin talikülvidega pihta.

Aedniku stardipakett

Londonist toodi mulle kingituseks 8 sorti maguna seemneid, mis läksid talikülvidena mitteköetavasse kasvuhoonesse. Talikülvasin ka karvast päevakübarat, salateid, rukolat ja spinatit. Kuna magunate seemned on väga tillukesed, siis neid ma mullaga ei katnud, vaid surusin kergelt eelnevalt niisutatud kasvusubstraati. Taaskasutasin jogurtitopse, mille kaantesse tegin mõned õhuaugud igaks juhuks, et kaane all väga umbne ei oleks. Külvikarpidele pean homme veel kile peale panema, et niiskus mullas paremini säiliks.

Talikülvid

Nii palju ma olen nüüd targemaks saanud, et lobeeliatega ma edaspidi enam ei jama, lihtsam on poest taimed osta. Istutasin pisikesed taimetutsakad väikestesse konteineritesse ümber, kuid kas neist ka asja saab, seda näitab tulevik.

Lobeeliad

Kasvuhoones on talisibul mullast välja tulnud. Kui väga külmaks ei lähe ja päike ikka paistab, siis saab varsti vitamiine.

Talisibul

On küll alles veebruari keskpaik, kuid kuna viimasel ajal on õhus juba kevadet tunda, siis aias ringi luusides on näha, et kevad on kohe varsti käes.

Lumikellukesed

Lumikellukesed

Nüüd lisan veel talikülvatud lillede nimekirja:
1. Unimagun 'Victoria Cross' on 1-aastane suvelill, mida võib otse kasvukohale külvata. Õitseb päikesepaistelises kasvukohas juunis-juulis. Kõrguseks on pakil märgitud kuni 90 cm.

Papaver somniferum 'Victoria Cross'

2. Idamagunate segu. Idamagunad on 2-aastased, antud segus olevad taimed kasvavad kuni 75 cm kõrguseks, hilisemat ümberistutamist ei talu, kuna juur ulatub väga sügavale. Need taimed istutan igaks juhuks lilleaasale, peenras võivad nad liigselt võimust võtta. Õitsemise aeg maist juulini päikselises kasvukohas.

Papaver orientale

3. Muutlik magun 'Ladybird' on 1-aastane 45 cm kõrgune efektse välimusega magun, mis õitseb juunist kuni oktoobrini. Taimede kõrgus on 45 cm. Võib aprillis-mais otse päikselisele kasvukohale külvata.

Papaver commutatum 'Ladybird'

4. Ebamagun (liigist Meconopsis regia) on 2-aastane 90 - 150 cm kõrgune taim, mille õie läbimõõt võib olla kuni 10 cm. Õitseb varasuvel poolvarjus või varjus.

Meconopsis regia

5. Ebamagun (liigist Meconopsis napaulensis) on püsik, mis võib kasvada kuni 150 cm kõrguseks. Õitseb hiliskevadest kuni varasuveni. Kasvab varjus või poolvarjus.

Meconopsis napaulensis

6. Ebamagun (liigist Meconopsis cambrica) 'Welsh Poppy'  on 30 cm kõrgune püsik, mis õitseb maist kuni hilissügiseni. Kasvukoht poolvarjus või varjus.

Meconopsis cambrica 'Welsh Poppy'

7. Ebamagun (liigist Meconopsis baileyi) 'Hensol Violet' on 90 - 150 cm kõrguseks kasvav püsik, mis eelistab varjulist või poolvarjulist kasvukohta. Õitsemise aeg on juunis-juulis.

Meconopsis baileyi 'Hensol Violet'

8. Tõnnikeselehine ebamagun 'Alba' on 60 - 90 cm kõrgune püsik, mis õitseb varjulises või poolvarjulises kasvukohas juunis-juulis.

Meconopsis betonicifolia 'Alba'

9. Karvane päevakübar  'Cherry Brandy' on 1-aastane taim, mis eelistab päikselist kasvukohta ja viljakat mulda. Õitseb juulist kuni septembrini. Võib külvata otse kasvukohale mai alguses.

Rudbeckia hirta 'Cherry Brandy'

VAHTRAMAHL

Teist päeva on juba selline tunne, et kevad on kätte jõudnud. Kuna öösel külmetab ja päeval päike  soojendab, siis on vahtral mahl jooksma hakanud. Eelmisel aastal olen pannud 18. veebruaril pudeli vahtraoksa külge, sel aastal siis veelgi varem.

Vahtramahl

Salati- ja rediseseemned peaks kasvuhoonesse ära külvama ja Inglismaalt toodud mooniseemned talikülvidena karpidesse külvama. Tärganud imepisikesed lobeeliad ootavad ka pikeerimist, seega talvepuhkus hakkab läbi saama ja on aeg tegutsema hakata.

KAMINAROOSID

Kuna suvist roosiilu annab veel oodata, siis on talvel paras aeg ise valmistada kordumatult kauneid roosinuppe. Naabrinaine oli kogunud suure hulga tühje papist munakarpe ja ostnud kokku soodushinnaga musti küünlaid. Mina võtsin külla minnes kaasa pudeli veini ja vanu küünlajuppe ning töö võis alata. Mina polnud varem kaminaroose teinud, seega oli kõik uus ja huvitav.

Munakarbi alumise poole lammutasime eraldiseisvateks kausikesteks, kaanest rebisime ribad.

Ribad keerasime rulli, rullides lisasime veel väiksemaid papitükke.

Rullid surusime munakarbi kausikestesse ja valmis nad olidki.

Nii palju ilu.

Kui suurem osa roose keeratud sai, siis oli aeg küünlajupid kuuma vette sulama panna.

Seejärel sai iga roos vedelikku kastetud

ja siis tahenema pandud.

Kui roosid olid korraks väljas tahenemas olnud, siis sai neid veel üks kord leotatud vee-küünlajupi lahuses. Kui pärast roosid üle lugesime, siis selgus, et me olime ikka päris hoogu sattunud, sest roose oli ligi 200. Toredas seltskonnas läheb aeg kiiresti ja kogu see tegevus oli ainult üks suur lõbu.

Täna tegin juba kergema vaevaga kaminasse tuld.

PAJUKIISUD

Väike nipp: Kui tahate, et pajukiisud kauem okstel ilusad püsiksid, siis pange kiisudega pajuoksad tuppa tuues ilma veeta anumasse.

LOBEELIA 'CAMBRIDGE BLUE'

Lobeeliate ettekasvatamine on kuulduste järgi üks paras katsumus. Kuna mina sain lobeeliaseemned kingituseks, siis pääsu pole, tuleb ära proovida. Suvelilli ei taha talikülvina kasvatada, sest siis hakkavad taimed hiljem õitsema.

Lobelia erinus 'Cambridge Blue'

Otsisin vana plastikust puuviljakarbi, kuhu tegin põhja augud, et liigne vesi saaks vajadusel ära nõrguda. Seejärel panin karpi niisutatud toasooja kasvuturba, mille käega pealt ära tasandasin. Lobeelia seemned on väga tillukesed, seepärast neid ei kaeta kasvusubstraadiga. Parema kontakti saavutamiseks mullaga patsutasin käega õrnalt mullapinna peale seemnete külvi üle. Jäätisepulgale kirjutasin tulevaste taimede nime ja külvamise kuupäeva ning torkasin pulga külvikarpi. Niiskuse säilitamiseks katsin külvi toidukilega, kuhu tegin mõned õhuaugud.

Lobeeliate külv

Kui kõik läheb plaani järgi, siis toatemperatuuril (+18º...+23º C) ja valges idanedes peaksid ilmuma tõusmed umbes pooleteise nädalaga. Vahepeal tuleb külve vajadusel pihustiga niisutada. Peale tärkamist võiks temperatuur olla pisut madalam, siis ei veni taimed välja. Kasvukoht peaks olema võimalikult valge.

Nõuandeid tubaseks istikute kasvatamiseks 

REEDA KONTEINERHALJASTUS

Kuna sügis oli ilus ja pikk eelmisel aastal, siis pidasid ka suvelilled kaua vastu. Käisime Marisega lõppenud aasta oktoobri keskpaigas Kaalis tutvumas meie kursaõe Reeda konteinerhaljastuse valikutega. Pilt oli väga ilus ja taimed lopsakad.

 

Kevad tuleb ootamatult ja siis on juba suvi käes. Kes taimi ise ette kasvatab, see saab varsti näpud mulda pista. Olgu need kaunid taimekooslused teile inspiratsiooniks.

LÕUNA-TÕLVPUU

Lõuna-tõlvpuu (Cordyline australis) tunneb end hästi nii toas kui ka konteineris terrassil. Samuti võid need ilusad taimed suveks peenrasse istutada.
Parim koht lõuna-tõlvpuu jaoks on valgusküllane, kuid kaitstud keskpäevapäikese eest. Hommikune ja õhtune päike meeldib tõlvpuule. Toalillena kasvatades on parim koht kuni
3 m kaugusel aknast. Soojas õhus kuivab muld potis liiga kiiresti ja taime lehed võivad pruuniks muutuda.

Riina tõlvpuud konteinerites

Soojade ilmade saabumisel paiguta tõlvpuu algul välja varjulisse kohta ja siis hoia taime
5 päeva jooksul iga päev ühe tunni võrra kauem päikese käes.

Suvel kastetakse ja piserdatakse tõlvpuud rikkalikult. Kasvuajal (märtsist septembrini) väetatakse taime 1-2 korda kuus vaheldumisi 0,1%-lise kompleksväetise ja orgaanilise lahusega (nt heleroosa soolatu kalaverevee või helepruuni sõnnikuleotisega). Suve teisel poolel  kasutatakse mineraalväetist. Tõlvpuu ei vaja üldiselt palju väetamist.

Reeda tõlvpuud peenras

Too tõlvpuu siseruumidesse, kui temperatuur langeb alla 8 °C. Talvel jahedas kastke vähe, lastes kastmiskordade vahel mullal kuivada.

Taime noorendamisel kevadel võib mahalõigatud ladvaosale ning tüükast lõigatud (7-8 cm) pistikutele niiskes liiva-turba segus juured alla kasvatada.

Olen juba mitu aastat kasvatanud tõlvpuid konteinertaimedena ja hoidnud neid siis talvel üpris jahedas ja hämaras ruumis. Vahel on temperatuur seal langenud lausa nullini. Vaatamata karmidele tingimustele kasvavad nad rõõmsalt edasi. Pigem kipub toas talvituv tõlvpuu olema pirtsakas ja kastmise suhtes tundlikum.

LEHTPEET JA MUSTRÕIGAS

Varjulisemast aiasopist leidsin suureks üllatuseks lehtpeeti ja musta rõigast. Pikaleveninud sügis on õnneks säilitanud taimede värskuse. Tegelikult olin ma juba jõudnud unustada, et suvel musta rõika seemned maha külvasin.
Lehtpeedi kohta on rodoaias väga põhjalik tutvustus.

Lehtpeet e mangold (Beta vulgaris cicla L.)

Mustrõigas on üks väga tugeva maitsega juurvili, mis sobib hästi lihatoitude juurde salatiks. Musta koore ja valge sisuga juurikas tuleb esmalt koorida ja siis riivida. Lisa hapukoort, soola-pipart ja tsipa mett ning ongi kiirelt lihtne salat olemas.
Porgandi-mustrõikasalat:
Rõigas ja porgand puhastatakse ja pestakse ning riivitakse jämeda riiviga. Lisatakse suhkur, äädikas, sool ja hapukoor.
50 g porgandi kohta arvestatakse 50 g mustrõigast, 20 g hapukoort, 2 g äädikat. Soola maitse järgi.

Rõigas ehk must redis ehk lihtsalt mustrõigas (R. sativus var. niger)

Sügis-talviseid rõikasorte hakatakse külvama siis, kui päev hakkab lühenema. Varajasem külv viib taime õitsemise faasi, jättes juurvilja moodustamise faasi vahele. Eesti tingimustes on sügis-talvise rõika optimaalseks külviajaks sordi 'Graivoronskaja' korral mai lõpp, ning teiste sortide puhul juuni lõpp, juuli algus. Viimasena külvatakse varavalmivaid sorte augusti alguses. Nii väidab rõika külvamise kohta seemnemaailm.