esmaspäev, 16. veebruar 2015

LILLESEEMNETE TALIKÜLV

Sõbrapäeva nädalavahetus möödus väga meeleolukalt sõprade seltsis. Meisterflorist Kristiina Kivi meisterdas selleks puhuks minu Räpina kooli sõbrannadele toredad "muffinid", mis ei andnud kaloreid, vaid tekitasid mõnusa sõbrapäeva meeleolu.

Sõbrapäeva "muffinid"

Iga pidu saab lõpuks otsa ja tuleb asjalikuks hakata. Ise olen suutnud sel aastal veel seemnepoodidest eemale hoida, kuid kuna kingitusteks on kogunenud kõiksugu seemneid ja külvamisega seotud tarvikuid, siis hakkasin talikülvidega pihta.

Aedniku stardipakett


Londonist toodi mulle kingituseks 8 sorti maguna seemneid, mis läksid talikülvidena mitteköetavasse kasvuhoonesse. Talikülvasin ka karvast päevakübarat, salateid, rukolat ja spinatit. Kuna magunate seemned on väga tillukesed, siis neid ma mullaga ei katnud, vaid surusin kergelt eelnevalt niisutatud kasvusubstraati. Taaskasutasin jogurtitopse, mille kaantesse tegin mõned õhuaugud igaks juhuks, et kaane all väga umbne ei oleks. Külvikarpidele pean homme veel kile peale panema, et niiskus mullas paremini säiliks.

Talikülvid

Nii palju ma olen nüüd targemaks saanud, et lobeeliatega ma edaspidi enam ei jama, lihtsam on poest taimed osta. Istutasin pisikesed taimetutsakad väikestesse konteineritesse ümber, kuid kas neist ka asja saab, seda näitab tulevik.

Lobeeliad

Kasvuhoones on talisibul mullast välja tulnud. Kui väga külmaks ei lähe ja päike ikka paistab, siis saab varsti vitamiine.

Talisibul

On küll alles veebruari keskpaik, kuid kuna viimasel ajal on õhus juba kevadet tunda, siis aias ringi luusides on näha, et kevad on kohe varsti käes.

Lumikellukesed

Lumikellukesed

Nüüd lisan veel talikülvatud lillede nimekirja:
1. Unimagun 'Victoria Cross' on 1-aastane suvelill, mida võib otse kasvukohale külvata. Õitseb päikesepaistelises kasvukohas juunis-juulis. Kõrguseks on pakil märgitud kuni 90 cm.

Papaver somniferum 'Victoria Cross'

2. Idamagunate segu. Idamagunad on 2-aastased, antud segus olevad taimed kasvavad kuni 75 cm kõrguseks, hilisemat ümberistutamist ei talu, kuna juur ulatub väga sügavale. Need taimed istutan igaks juhuks lilleaasale, peenras võivad nad liigselt võimust võtta. Õitsemise aeg maist juulini päikselises kasvukohas.

Papaver orientale

3. Muutlik magun 'Ladybird' on 1-aastane 45 cm kõrgune efektse välimusega magun, mis õitseb juunist kuni oktoobrini. Taimede kõrgus on 45 cm. Võib aprillis-mais otse päikselisele kasvukohale külvata.

Papaver commutatum 'Ladybird'

4. Ebamagun (liigist Meconopsis regia) on 2-aastane 90 - 150 cm kõrgune taim, mille õie läbimõõt võib olla kuni 10 cm. Õitseb varasuvel poolvarjus või varjus.


Meconopsis regia

5. Ebamagun (liigist Meconopsis napaulensis) on püsik, mis võib kasvada kuni 150 cm kõrguseks. Õitseb hiliskevadest kuni varasuveni. Kasvab varjus või poolvarjus.

Meconopsis napaulensis

6. Ebamagun (liigist Meconopsis cambrica) 'Welsh Poppy'  on 30 cm kõrgune püsik, mis õitseb maist kuni hilissügiseni. Kasvukoht poolvarjus või varjus.

Meconopsis cambrica 'Welsh Poppy'

7. Ebamagun (liigist Meconopsis baileyi) 'Hensol Violet' on 90 - 150 cm kõrguseks kasvav püsik, mis eelistab varjulist või poolvarjulist kasvukohta. Õitsemise aeg on juunis-juulis.

Meconopsis baileyi 'Hensol Violet'

8. Tõnnikeselehine ebamagun 'Alba' on 60 - 90 cm kõrgune püsik, mis õitseb varjulises või poolvarjulises kasvukohas juunis-juulis.

Meconopsis betonicifolia 'Alba'

9. Karvane päevakübar  'Cherry Brandy' on 1-aastane taim, mis eelistab päikselist kasvukohta ja viljakat mulda. Õitseb juulist kuni septembrini. Võib külvata otse kasvukohale mai alguses.

Rudbeckia hirta 'Cherry Brandy'



kolmapäev, 11. veebruar 2015

VAHTRAMAHL

Teist päeva on juba selline tunne, et kevad on kätte jõudnud. Kuna öösel külmetab ja päeval päike  soojendab, siis on vahtral mahl jooksma hakanud. Eelmisel aastal olen pannud 18. veebruaril pudeli vahtraoksa külge, sel aastal siis veelgi varem.

Vahtramahl

Salati- ja rediseseemned peaks kasvuhoonesse ära külvama ja Inglismaalt toodud mooniseemned talikülvidena karpidesse külvama. Tärganud imepisikesed lobeeliad ootavad ka pikeerimist, seega talvepuhkus hakkab läbi saama ja on aeg tegutsema hakata.


kolmapäev, 28. jaanuar 2015

KAMINAROOSID


Kuna suvist roosiilu annab veel oodata, siis on talvel paras aeg ise valmistada kordumatult kauneid roosinuppe. Naabrinaine oli kogunud suure hulga tühje papist munakarpe ja ostnud kokku soodushinnaga musti küünlaid. Mina võtsin külla minnes kaasa pudeli veini ja vanu küünlajuppe ning töö võis alata. Mina polnud varem kaminaroose teinud, seega oli kõik uus ja huvitav.


Munakarbi alumise poole lammutasime eraldiseisvateks kausikesteks, kaanest rebisime ribad.


Ribad keerasime rulli, rullides lisasime veel väiksemaid papitükke.


Rullid surusime munakarbi kausikestesse ja valmis nad olidki.


Nii palju ilu.


Kui suurem osa roose keeratud sai, siis oli aeg küünlajupid kuuma vette sulama panna.


Seejärel sai iga roos vedelikku kastetud


ja siis tahenema pandud.


Kui roosid olid korraks väljas tahenemas olnud, siis sai neid veel üks kord leotatud vee-küünlajupi lahuses. Kui pärast roosid üle lugesime, siis selgus, et me olime ikka päris hoogu sattunud, sest roose oli ligi 200. Toredas seltskonnas läheb aeg kiiresti ja kogu see tegevus oli ainult üks suur lõbu.



Täna tegin juba kergema vaevaga kaminasse tuld.

pühapäev, 25. jaanuar 2015

PAJUKIISUD


Väike nipp: Kui tahate, et pajukiisud kauem okstel ilusad püsiksid, siis pange kiisudega pajuoksad tuppa tuues ilma veeta anumasse.

kolmapäev, 21. jaanuar 2015

LOBEELIA 'CAMBRIDGE BLUE'

Lobeeliate ettekasvatamine on kuulduste järgi üks paras katsumus. Kuna mina sain lobeeliaseemned kingituseks, siis pääsu pole, tuleb ära proovida. Suvelilli ei taha talikülvina kasvatada, sest siis hakkavad taimed hiljem õitsema.

Lobelia erinus 'Cambridge Blue'
Otsisin vana plastikust puuviljakarbi, kuhu tegin põhja augud, et liigne vesi saaks vajadusel ära nõrguda. Seejärel panin karpi niisutatud toasooja kasvuturba, mille käega pealt ära tasandasin. Lobeelia seemned on väga tillukesed, seepärast neid ei kaeta kasvusubstraadiga. Parema kontakti saavutamiseks mullaga patsutasin käega õrnalt mullapinna peale seemnete külvi üle. Jäätisepulgale kirjutasin tulevaste taimede nime ja külvamise kuupäeva ning torkasin pulga külvikarpi. Niiskuse säilitamiseks katsin külvi toidukilega, kuhu tegin mõned õhuaugud.

Lobeeliate külv


Kui kõik läheb plaani järgi, siis toatemperatuuril (+18º...+23º C) ja valges idanedes peaksid ilmuma tõusmed umbes pooleteise nädalaga. Vahepeal tuleb külve vajadusel pihustiga niisutada. Peale tärkamist võiks temperatuur olla pisut madalam, siis ei veni taimed välja. Kasvukoht peaks olema võimalikult valge.

Nõuandeid tubaseks istikute kasvatamiseks 

neljapäev, 15. jaanuar 2015

REEDA KONTEINERHALJASTUS

Kuna sügis oli ilus ja pikk eelmisel aastal, siis pidasid ka suvelilled kaua vastu. Käisime Marisega lõppenud aasta oktoobri keskpaigas Kaalis tutvumas meie kursaõe Reeda konteinerhaljastuse valikutega. Pilt oli väga ilus ja taimed lopsakad.


 




Kevad tuleb ootamatult ja siis on juba suvi käes. Kes taimi ise ette kasvatab, see saab varsti näpud mulda pista. Olgu need kaunid taimekooslused teile inspiratsiooniks.

LÕUNA-TÕLVPUU

Lõuna-tõlvpuu (Cordyline australis) tunneb end hästi nii toas kui ka konteineris terrassil. Samuti võid need ilusad taimed suveks peenrasse istutada.
Parim koht lõuna-tõlvpuu jaoks on valgusküllane, kuid kaitstud keskpäevapäikese eest. Hommikune ja õhtune päike meeldib tõlvpuule. Toalillena kasvatades on parim koht kuni
3 m kaugusel aknast. Soojas õhus kuivab muld potis liiga kiiresti ja taime lehed võivad pruuniks muutuda.

Riina tõlvpuud konteinerites
Soojade ilmade saabumisel paiguta tõlvpuu algul välja varjulisse kohta ja siis hoia taime
5 päeva jooksul iga päev ühe tunni võrra kauem päikese käes.

Suvel kastetakse ja piserdatakse tõlvpuud rikkalikult. Kasvuajal (märtsist septembrini) väetatakse taime 1-2 korda kuus vaheldumisi 0,1%-lise kompleksväetise ja orgaanilise lahusega (nt heleroosa soolatu kalaverevee või helepruuni sõnnikuleotisega). Suve teisel poolel  kasutatakse mineraalväetist. Tõlvpuu ei vaja üldiselt palju väetamist.

Reeda tõlvpuud peenras
Too tõlvpuu siseruumidesse, kui temperatuur langeb alla 8 °C. Talvel jahedas kastke vähe, lastes kastmiskordade vahel mullal kuivada.

Taime noorendamisel kevadel võib mahalõigatud ladvaosale ning tüükast lõigatud (7-8 cm) pistikutele niiskes liiva-turba segus juured alla kasvatada.

Olen juba mitu aastat kasvatanud tõlvpuid konteinertaimedena ja hoidnud neid siis talvel üpris jahedas ja hämaras ruumis. Vahel on temperatuur seal langenud lausa nullini. Vaatamata karmidele tingimustele kasvavad nad rõõmsalt edasi. Pigem kipub toas talvituv tõlvpuu olema pirtsakas ja kastmise suhtes tundlikum.

neljapäev, 18. detsember 2014

LEHTPEET JA MUSTRÕIGAS

Varjulisemast aiasopist leidsin suureks üllatuseks lehtpeeti ja musta rõigast. Pikaleveninud sügis on õnneks säilitanud taimede värskuse. Tegelikult olin ma juba jõudnud unustada, et suvel musta rõika seemned maha külvasin.
Lehtpeedi kohta on rodoaias väga põhjalik tutvustus.

Lehtpeet e mangold (Beta vulgaris cicla L.)

Mustrõigas on üks väga tugeva maitsega juurvili, mis sobib hästi lihatoitude juurde salatiks. Musta koore ja valge sisuga juurikas tuleb esmalt koorida ja siis riivida. Lisa hapukoort, soola-pipart ja tsipa mett ning ongi kiirelt lihtne salat olemas.
Porgandi-mustrõikasalat:
Rõigas ja porgand puhastatakse ja pestakse ning riivitakse jämeda riiviga. Lisatakse suhkur, äädikas, sool ja hapukoor.
50 g porgandi kohta arvestatakse 50 g mustrõigast, 20 g hapukoort, 2 g äädikat. Soola maitse järgi.

Rõigas ehk must redis ehk lihtsalt mustrõigas (R. sativus var. niger)

Sügis-talviseid rõikasorte hakatakse külvama siis, kui päev hakkab lühenema. Varajasem külv viib taime õitsemise faasi, jättes juurvilja moodustamise faasi vahele. Eesti tingimustes on sügis-talvise rõika optimaalseks külviajaks sordi 'Graivoronskaja' korral mai lõpp, ning teiste sortide puhul juuni lõpp, juuli algus. Viimasena külvatakse varavalmivaid sorte augusti alguses. Nii väidab rõika külvamise kohta seemnemaailm.

pühapäev, 9. november 2014

SINILILLED ISADEPÄEVAKS

Täna on isadepäev. Mina käisin eile onu Lempsule selle tähtsa päeva puhul lilli korjamas. See on juba peaaegu traditsiooniks saanud, et isadepäevaks saab sinililli korjata, kuna sügised on pikad ja soojad. Sel aastal on päris palju sinilillenuppe langenud lehtede vahelt ennast välja upitamas:


Osa õisi olid jõudnud ka juba ära õitseda:



Päris suur kimp sai:


Jäi vaid loota, et õied toasoojas ilusti lahti lähevad:


Ei pidanud pettuma. Ilusat isadepäeva!

kolmapäev, 13. august 2014

LIIVIKA

Kuumad suveilmad said selleks korraks läbi ja kauaoodatud vihm on platsis. Ületöötanud vihmutid võivad puhkusele minna ja muruniidukid saavad jälle tööd. Kuna kastmisele ei pea enam väga aega kulutama, siis on hea aeg istutamiseks.
Paar päeva tagasi sai minu aeda koha uus õunapuu. Kloostrimetsa puukooli Kudjape aiandisse minnes ei olnud ma midagi sellest õunapuusordist kuulnud, kuid lahke müüja soovitusel sai see puu koju toodud. Sordi nimi on 'Liivika'.

Malus domestica 'Liivika'

Tegu on taliõunaga, mis peaks säilima oktoobrist märtsini. Vili keskmise suurusega, varieeruva kujuga (munajas, piklik). Maitse poolest sarnane 'Liivi kuldrenetiga' või isegi parem. Põhivärvuseks on rohekas- või valkjaskollane. Kattevärvus esineb väiksemal osal õuna pinnast kas erksa või nõrga punana. Viljaliha rohekasvalge, tihe, mahlane, magushapu. Puu on saagikas.  Hakkab varakult vilja kandma. Talvekindlus hea. Haiguskindlus (sealhulgas kärntõve suhtes) hea.  
Puuduseks on, et tubli saagi korral jäävad paljud õunad väikeseks – viljahakatisi tuleks suve algul harvendada, et saada ühtlaselt ilusaid õunu. Väga sooja suvega küpseb kergesti üle ega säili siis enam kuigi hästi.

reede, 1. august 2014

MARINI TALIKÜLVID

Veebruarikuises Maalehes oli juttu Marini talikülvamistest. Nüüd saatis Marin mulle pildid külvide tulemustega.
Sellel pildil on beebitaimedest kasvatatud argentiina raudürdid, lisaks on ennast pildile sättinud õhtuti magusalt lõhnav imekaunis lilltubakas (Marini lemmik).

Verbena bonariensis ja nicotoana alata

Siin aga mühab Mariselt saadud talikülvatud peruu nikandra.

Nicandra physaloides

Faasseni naistenõges on liblikate ja mesilaste lemmik, kuid ka kassid lähevad selle taime lõhnast pöördesse. Lavendelsiniste õitega põõsasjas taim õitseb varasuvest külmadeni, peale õitsemist tuleb õisikud maha lõigata, siis õitseb jälle. Püsik. Sellel pildil jaanuaris talikülvatud naistenõgesel õisi ei ole, kuid suuremates potsikutes õitseb.

Nepeta faassenii

Aed-kukekannused ei ole eriti rõõmsad linna kitsastes tingimustes, kuid pole jõudnud veel maale kolida.

Delphinium cultorum

Siin siis kahkja ja kollase siilkübara taimed, mille talikülv minul peaaegu täielikult äpardus. Loodetavasti saan Marinilt kunagi tulevikus nende imeilusate siilkübarate seemneid või taimi.

Echinacea pallida ja
Echinacea paradoxa

Lillede talikülvidega läks Marinil päris hästi, kuid tomatit ja salatit ta enam ei talikülva.
Teiste talikülvajate kogemuste põhjal võib öelda, et kui tulevikus talikülviga tegeleda, siis peaks ikkagi plastikkonteineri muretsema. Jõulud lähenevad kohutava kiirusega, seega kiri jõuluvanale teele...

reede, 25. juuli 2014

MARISE TALIKÜLVID

Sain täna Mariselt pildid tema talikülvatud suvikute kohta ja peab ütlema, et uskumatult hea tulemus. Peruu nikandra ja kera-lõvikõrva seemned ei ole olnud enam esimeses nooruses, kunagi Räpina kooli peenralt korjatud, kuid taimed on väga lopsakad. Kui Marin saadab pildid oma talikülvidest, siis võib ehk tulemusi arvestades ka edaspidi talikülviga tegeleda. Tomatite ja paprikate tarvis varun tulevikus siiski aknalauale ruumi.
Peruu nikandra kasvab kuni meetri kõrguseks, tal on sinised õied ja vili meenutab füüsali oma. Ahtalehine peiulill on samuti talikülvatud ja rõõmustab juba silma oma kollaste õitega.

Nicandra physaloides ja
Tagetes tenuifolia

Sellelt nikandralt võttis Maris 2011-09-06 seemned


Kera-lõvikõrv kasvab kuni kahe meetri kõrguseks, oranžid õisikud meelitavad kohale liblikaid ja mesilasi.

Leonotis nepetifolia

Selle pildi lõvikõrvast on Maris teinud Räpinas 2010-09-23

Argentiina raudürdi seemned olid poest ostetud ja idanesid hästi. Kuna mina kasvatasin raudürdid aknalaual ette, siis minu taimed hakkasid juuli alguses õitsema, kuid Marise omad on ka kohe-kohe oma sinakaslillasid õisi avamas.

Verbena bonariensis, cinnia ja lobelia
Argentiina raudürt on kasvult hõre, püstine ja hästi harunev. Armastab toitaineterikast ja vett hästi läbilaskvat mulda, päikselist kasvukohta ja tuulevarju. Raudürdiga koos saavad ühes potis hästi hakkama veel tsinniad ehk pruudisõled (talikülvatud) ja lobeeliad.


TALIKÜLVIDE TULEMUSED


Jälle üks asi ära proovitud. Kuna minul ei olnud plastikkonteinerit talikülvide jaoks ja taimed olid enamuse aja hoopis ilma katteta, siis ma ei ole eriti vaimustuses tulemustest. Kastmist ja väetamist ei olnud ka piisavalt aprillis kuumaperioodi ajal ja muul ajal kippus ka kastmist väheks jääma. Talikülvajal peab kannatust olema, sest kui aiapoodides hakatakse kevadel juba suuri taimi müüma, siis talikülvatud taimed on veel olematutes mõõtudes.
Marinilt kingiks saadud kahte sorti siilkübaratest tulid mullast välja ainult kollase siilkübara kaks taime ja tänaseks on üks nendest otsa saanud. Ellujäänu on ka üsna närb, kuid ehk kosub siiski.

Echinacea paradoxa

Kõrrelistest talikülvatud neegrihirsi seemnetest ei läinud ükski seeme idanema, kuid see oli juba seemnete süü, sest kuuldavasti ebaõnnestusid need külvid ka teistel.
Uusmeremaa tuuleheina seemned idanesid hästi, kuid jäin nende ümberistutamisega hiljaks ja seepärast on taimed veel väikesed, kuid nad kosuvad.

Anemanthele lessioniana 'Sirocco' 
Vesihalja haguheina talikülv õnnestus ka päris hästi, kuid ka nende ümberistutamine peenrasse oleks võinud varem toimuda. No ju siis olid muud tegemised tähtsamad.
Koeleria glauca 'Coolio'
Tomatite ja piparde talikülvid ebaõnnestusid mul täielikult, sama juhtus ka thunbergiaga. Õnneks kasvatasin taimi ka aknalaual ja saan kommi asemel nüüd tomateid süüa.

Aknalaual ettekasvatatud argentiina raudürt on kasvuhoo sisse saanud ja õitseb rõõmsalt peenras.

Verbena bonariensis

Püsikkosmos, mille juurika ma märtsis mulda pistsin, on nüüd õitsema hakanud. Algul ma hoidsin taime kasvuhoones potis, kuid hiljem leidis ta peenras koha kõrge raikaeriku läheduses.

Cosmos Astrosangiuneus ja Arrhenatherum elatius subsp. bulbosum 'Variegatum'

Püsikkosmosega samal päeval sai potti pandud ka kurkum, kuid temal tuleb alles esimene leht mullast välja.

neljapäev, 24. juuli 2014

KUUM SUVI

Kuna kevadel ja suve alguses on olnud tihedalt tegemisi, siis praegused kuumad ilmad ei lase väljas pikalt olla ja on jälle aega postitusi teha. Tegelikult Marin kurtis, et kaua ta uute lugude ootuses blogis käib, võiks ikka midagi lugeda ja vaadata ka olla. Panen siis alustuseks pildid tuttavast peenrast, kuhu istutasime Mariniga taimed eelmisel aastal.

2013-07-21

2014-07-23
Aastaga on püsikud ja kõrrelised juba nii suureks kasvanud, et umbrohul pole peenras eriti ruumi laiutada.
Teravaõiene kastik Calamagrostis x acutiflora 'Karl Foerster' ja laiguline vesikanep Eupatorium maculatum 'Atropurpureum' on juba tükk maad üle pea kasvanud. Maist oktoobrini õitseb säravsiniste õitega kurereha Geranium 'Rozanne'.