Tänaseks on lumi praktiliselt sulanud, vaid üksikud lumelaigud on veel varjulisemates kohtades alles. Soe ja tuulevaikne ilm meelitas välja kevadisi aiatöid tegema ja ilusat ilma nautima.
|
Talvel keldris talvitunud roosid ja kadakad said lõpuks välja värske õhu kätte |
|
Rukola oli kasvuhoones juba päris suureks kasvanud, istutasin ta väikeste tutsakatena maha |
|
Lisaks rukola istutamisele harvendasin kasvuhoones murulauku ja talisibulat |
|
Suvi tõotab seekord kirju tulla |
|
Silla ehk siniliilia (Scilla) hakkab varsti õitsema |
|
Kevadine märtsikelluke (Leucojum vernum) |
|
Solist ja tema taustajõud kõlavad hästi kokku |
Ma kasvatan kasvuhoones valget liiliat ehk madonnaliiliat (
Lilium candidum),
kuna ta millegipärast ei taha mul väljas õitseda. Ta on juba üsna mitu
aastat ühe koha peal kasvanud, seega otsustasin teda väheke harvendada
ja ümber istutada. Pealegi olin ka Marinile sibulaid lubanud, need panin
mullaga potti.
Hakkasin
nüüd lähemalt selle imeilusa lille kasvatamise kohta lugema ja selgus,
et kevadel ei soovitata teda istutada, vaid hoopis augustis, muidu kasv
pidurdub või lakkab. Pärast mullast välja võtmist ei tohi sibula lihakad soomused kuivada või närtsima hakata. Seepärast olgu muld
uues istutuskohas hästi ette valmistatud, et saaksite kohe pärast välja
kaevamist sibula jälle paika panna.
Valge liilia sibulad tuleb istutada suhteliselt maapinna
lähedale, nii et sibula tipp oleks ainult õhukeselt kaetud (kuni 3 cm). Kasvuks vajab see
liilia sooja ja vähese tuulega päikesepaistelist kohta ning hea
drenaažiga toitaineterikast neutraalset või leeliselist mulda. Liilia normaalse kasvu korral peaks ta viie aasta järel ümber istutama.
Allikas:
Aialeht
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar